Tunnen, et täna sai taas palju ja rohkemgi tehtud. Olen pisut väsinud. See on hea väsimus. On olemas ka hea nauditav väsimus. 

Täna oi tööproovipäev Ragnel. Saime ilusti ja hästi hakkama.   

Käisin näituse korraldamise koosolekul. Ausalt ka esimest korda sellisel koosolekul. Päris huvitav oli. Nägin vähemasti koha ära. 

Minu näituse "Armastus emalt. Armastus emale" avamine on 8.mail kell 14 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses. Seekord palusin laulma Raineri, kellele olevat selline esimest korda, kuigi tegeleb laulmiseega suht palju. 

Juba see, et Rainer saab ise laval esineda on minu jaoks rõõm. 

Siis käisin papale küünlatt panemast, Papa surmast möödub homme 17 aastat... Nii uskumatu kui see ka pole... 

See igapäevane küsimus, kuhu aeg kaob, on ka siingi küsimuste küsimus... 

Tegin dokumenti pildi. Invaparkimiskaardile. Mul oli küll mõni aasta vanad pildid olemas, kuid oh ametnikele ei sobi - mu nägu tekkinud ning juuste värv... Oi, naersin. Viie aasta on mul olnud vist kõik värvid juustes - kas oleksin pidanud igakord uue pildi ja dokumendi tegema...

Koju sain Hannaga. 

Täna oli lapsi ka. Abistajate lapsi. Tutvusin nelja aastase Liisuga. Nägin jälle Sillut ja Triinet... Naersin Hannale, et küll mina saan kergelt uusi lapsi, ei pea vaevagi nägema... Teisalt, on ,lootust, et uus  hooliv põlvkond  kasvab...