Jälle saab mööda üks hea päev. Päevas oli koduselt tavaline. See, et üks kandidaat tuli ja julges tulla  vestlusele mulle koju, ja ma olin üksinda,  see tähendab abistajata, on pisut eriline hetkel. Seda pole ammu juhtunud... Ausalt, ega ma ise ei taha ka enam, et töövestlused toimuksid kohe kodus. Kodu on siiski kodu. Kuid täna ei olnud teist variandi, ei saanud minna välja...

Õhtu tuli küll Hanna, aga täna  olime kodus. Ei läinudki rallima. Seegi veidi tavatu...  😀

Veel tean nüüd kindlalt, et mais emadepäeva eel tuleb mul taas näitus.  Tartus sedapuhku.  On olnud neli kuud näituste pausi. Tundsin mõni hetk puuduski... Küllap on olnud pausi vaja, et ise ka värskem olla... 

Näituse kohta täpsemalt aprilli keskel.  

Sinililled ja märtsikellukesed korjas Mirjam ühel päeval meie siinses metsas.

On ikka imeline uskuda, et Hannal saab suvel kümme aastat minuga,  ja Mirjamil mais kuus aastat 💕 Aeg lendab. Vahel ei saa arugi, kui kiiresti lendab...

Huvitav, kes praegustest kandidaatidest jääb aastateks...