Kõige selle nädala karusselli juures jõudsin veel maalida... Veel rõõmsates kevadvärvides. Meeleolu oli küll tume, kuid teadsin, et kui võtan sünged toonid, siis lähen lihtsalt hulluks... Satun stressi... Jah, lubasin iseendal kurb ja väsinud, tüdinenud olla.. Unustades enda tegemised, kuigi tegelesin koguaeg millegiga...
Kuid maal on üle pika aja täitsa suur. Vähemalt minu jaoks. Jalatõsted tuleb kõrgele teha. On pooleli. Tuleb kevadevalgus ja armastus... See ju minulik.
Tean sedagi, et kõigele lisaks on mul kaks abistajat rivist väljas... Saan suurepäraselt aru, et ´kõikidel on isiklik elu ja ´haigused ei hüüa ette. Aga see tähendab mulle jälle uue inimese otsimist... Mina ise pean ka alati elama jääma ja mu teised abistajad samuti...'
Kõik laheneb hästi.
On lihtsalt natuke halvim aja periood , kus saab jälle häid kogemusi...
Head uut nädalat. Usun, et saab olema parem. Püüan ise parima teha selleks, et iga tänane on parim kui eilne...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar