Ongi läbi need erilised imelised pühad. Need on olnud seekord tõesti väga erilised. Ühelt poolt olin paljude inimestega, teisalt olin kõige imelisematel hetkedel väga imeliselt üksi... Sellist äärmuste äärmust pole mul pühade aegadel veel olnud iialgi...
Kes teab, milleks see kõik hea on...
Täna panin oma suure päkapikkude pere kardade vahele kevade- ja suvekorterisse puhkama ja tuduma! Ma ei tea kedagi kes nii mängib päkapikkudega ja kaisukatega... Võib-olla sõbranna Kati.
Leidsin veel jõulukastist oma rõõmupalli, kelle kunagi ammu-ammu andis mulle väike Triinu, et ma enam kunagi ei oleks nii nutune, nagu ma too päev olin. Mul on ta siiamaani alles! Alati kui ma rõõmupalli näen, mul tuleb naeratus näole 😊 Täna olime mõlemad tõesti rõõmupallid! 😍 Aga rõõmupall läks päkapikkudega koos kappi! Võib-olla vähem kui aasta pärast jälle kohtume!
Jõulupuu sai ilusti pakitud ahju minemiseks. Vaipa sai 4 ja pool tundi okastest puhastatud! 😂 Küll harja, kühvli ja tolmuimeja abil, aga mõni okas jäi jaanipäevani kah! 😂
Sel aastal tuli liiga kiiresti jõulude lõpp... Pole üksi aasta nii varakult kuusepuud ära visatud. Küllap ta ei saanud õigel ajal vett ja ta säras oma elu säramised ära... Sest ma olin ju mitu päeva kodust ära ning ma olin ka mitu päev üksinda ja ei saanud vett panna. Aga ma tänasin teda nagu ikka. Kellelegi annab veel sooja!
Kuhu see pühadeaeg kadus...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar