Hommikul sain teha Maarjale natuke hilinenult tähtsa sünnipäeva üllatuse. Kutsusin ta ootamatult kohviku. 😀

Siis väheke tšillisin üle pika aja Lõunakas. Ei otsinud miskit. Kõike oli. Mul on nagu kõik nipet näpet olemas. Jõuluehteidki on kapis kaks kasti - ei ole vaja uusi... Aga pärnaõie seebi ühelt müüjalt sain kingituseks. 😍 Jäin ühe laua juures vaatama, mis head on, küsisin, kas kaardimakset on... Mul polnud sula palju, oleks läinud automaadist võtma... Müüja andis kenasti seepe nuusutada ning naeratas, et teab mind küll, kunstnikuna, joonistajana ja kinkiski seebi... Tänud talle!!!

On ikka vahvad hetked elus. 

Täna abistas mind kunagine mu isiklik abistaja Johanna.. Ta pakkus paar nädalat tagasi  üht kaht päeva, et abiks olla... Ma tõden taaskord isikliku abistaja töö on jalgratasõit, mis ei unune. Headel abistajatel vähemasti, kes on kauem minu juures töötanud...

On olnud taas vahva päev.