Terve aasta olen tutvunud uute inimestega. Laupäevalgi. See on nii tore.
Ja mul endal on hea meel aina rohkem sellest, et mu keha ei lähe krampi, kui räägin võõrastega. Kuigi seda ei pandud väga palju aastaid eriti tähele, kui krampis mu häälgi seestpoolt oli... Ja nüüd laulan... Olen iseenda superstar ja täht igakord aina rohkem. Sedagi olen sel aastal mitu korda öelnud ja kirjutanud.
Mulle meeldib olla igal hetkel parim endale.
Mis sest, et vahel kukun. Pole endaga üldse rahul... Seegi vist peab olema. Siis on kuhu poole püüelda veel ja veel...
Hääl ja hääldus on mulle meeldima hakanud. Minu oma hääl.
Eks olen kõvasti tööd ka teinud. Kas maksimaalselt, seda ma ei julge öelda. Kindlasti mitte. Veel...
Need julgustavad sõnad, mis Ali Rezalt, tõid pisarad silmi. Midagi nii võimsalt ja imelist ma ei osanud oodata
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar