2024 AITÄH

 Aitäh minu inimesed, kes olid minuga💖

2024 - LENDLEMINE

, 

Selle aasta märksõna on LENDLEMINE. 💖😀

Olen mõelnud mitu mitu päeva aastale tagasi... Uskumatu, aastasse mahub palju. Mõnd kuud ma nagu ei mäletagi, kuid tean, et nendeski oli sära ja elu... 

Kuid, kui enne tolmuimejaga tõmbasin vaipu üle, leidsin ühe, leidsin ühe sõna, mis ütleb kõik 2024 kohta.

Lendlemine. 

Sõna otseses tähenduseski. 

Madrid.  Oktoobris.

Imelised jõulutuuri kontserdid. Narvas, Tartus, Pärnus,  Tallinnas. Värvidega lendlemine lavadele.

Oktoobris, kui küsiti, kas soovid tulla tuurile, siis ütlesin UPS jaa asemel. See oli 2024 hetk. 

Jaanuaris soomekelguga lendlemine. Üle aastate.

Augustis vesiratas. 

Mamma olemine. Pesamuna juulis.

Näitused Abja - Paluojal, Rakveres, Luhamaal....

Oli kurbus ja pisaraid ka... Muresid... Aga probleemidel on hea omadus -nad lahenevad. Ja kohe tulevad uued...

Kõik  õpetavad. 

Muutavad hetki... 

Ja annavad selgust, et oled siiski elanud...

Ma  saan öelda, et on olnud väga häid üllatusi täis. 

Sain laulda ja laulupeol käia. 

Esimest korda podcastis Sandid hoos vestelda.

Kui veel natuke mõelda, siis tuleb meelde veel ilusaid ja asjalikke hetki...

Täna õhtul olen siiani üksi... Seda teadsin, et ehk võtan 2025 vastu... Teen ettevalmistusi uue vastuvõtmiseks... Uus on vaid number... Aasta pärast saab jälle küsida, kuhu see aasta jäi nagu täna küsin... Aeg on küsimus. Paljudele... Viimasel ajal tunnen, et ma lihtsalt lendletes  kulgen omal teerajal. 

Head uue ootamist ehk vana-aasta lõppu kõikidele 💖

Minu paari kuine + nelja õhtune töö

Ei ole paha! Mininäitus ongi olemas! Mõtlesin eile, et ma hakkan aasta aega iga päev ühe maali tegema! Aga hetkel ei ole ruumi neid paigutada. Nii et see lubadus jääb ära...

Iga maali sünni taga on ikka ja jälle oma lugu. Kuigi kontsertide ajal mõjus muusika. Samas on värvides oma lugu. Oma mälestus, oma igatsus... 

 Veel tegelesin täna maalide pakkimisega. See tähendab, et panin nad ilusti turvaliselt ära. Mul on täpselt 2 suurt kohvrit, 1 suur kott ja voodi alune sahtel täis maale. Seina ja kapi peal on veel maale. 

Uus aasta algab nii, et mul hetkel pole oodata ühtegi näitust, ma lihtsalt ei ole asju ajanud. Aga kui arvestada jõulutuuri 4 õhtut, kus olid mul mõned maalid, ka vanad maalid kaasas, siis on juba mul 93 näitust! Täitsa ilusti number. 100 tuleb varsti. Kus ja millal, ei tea veel, aga tuleb!

See aasta olen ma teinud kokku 13 maali ja mõned joonistused. Olen rahul endaga!

Ongi  möödas see imeliselt võrratu kontserdituur. Minu jaoks rohkem maalimistuur. 

 

Narvas juba täna kell 19

 

Hetkel saab kell 3 öösel. Mõtlen natu undki näha veel. Magada. Õhtul pean parima ime tegema Geneva kontserdimajas koos Elina ja Germaniga, Olen põnevil. Elevil. Mõtlen, mida veel enne teha, et minu panus omaenda soovile on maksimaalne ja  rohkem veel... Kindlasti jään laval iseendaks. Seda on mulle minu inimesedki öelnud, et sa jääd kindlasti iseendaks ja sa saad hakkama... Teisiti ma ei oskagi...

Kohtume Narvas täna õhtupoole juba ja kell 19💖  

Need jõulud

 

Eilne jõulupäev ja õhtu õhtu olid nukrad... Olin üksi. Kass Bongoga. Elus vist päris esimest korda 24 tundi jõululaupäev üksi... Ma ei saanud aru, mis toimub...  Siiski oli kõik hästi... Südames oli ikka pühalik, pisut kurb tunne... Maalisin... Katsin laua, kuigi ausalt lookas lauda polnud...

Täna oli kõike mitme kordselt. 

Ja eile oli üks tibu tõbine.. Sellepärast ei saanudki mu juurde tulla... 

Õnneks tibu oli täna rõõmus. Eks see ole mulle kui mammale ka suurim kink kui lapsed terved on. Tibu sai päkapikult ka suure nukku.

Täna oli laud lookas.

Nalja ja naeru.

See ongi ime. Rõõm. Õnn.

   

On imede öö

Soovin kõikidele hästi imelisi jõule 💖

Et hommikul on võluv avastamisrõõm, näe kuuse kõik kingitused - oleme paid olnud. 😍
 Minu jõulupuu alla on tekkinud nii palju pakke... Mu arvuti on siinsamas, ja ma ei tea, kes need pani siia... Küll tean, et meil on palju paisid lapsi.

Mu papa ütles alati mulle pai laps... Olen hakanud ka ütlema pai laps lastele. See on ju armas. 

 

Päkapikk sosistas praegu...

 Oled hiljaks jäänud natuke oma reklaamimisega... Rumaluke, otsid aina vabandust, miks mitte reklaami kirjutada... Kuid pole hullu, varsti jõuluöö ja jõulupäev - jõuad veel ehk mõne silma särama panna, kui poetad mõte talle, et tal võimalik, kui soov on, kinkida lugemiseks raamat "Kohvi jalaga, palun..." ja kalender "Loov 2025" sinu mõteteradega ja ka joonistuste - maalidega, neist mõni seisnud sahtlis või kapi otsas... See tähendab, et ei teata, et see töö on ka olemas...Sa ju tead, ett kõikidel maalidel on oma aeg, sünnilugu, üleüldse oma lugu...

Mina , päkapikk, soovitan südamest uueks aastaks kinkige kas või iseendale omapäraselt meeldejääv kink. 

Täpsemalt Tiialt endalt.

,

Meistrikursuse pilte laupäevast, Tallinnast

Meid  oli üllatavalt vähe. Selle eest, usun, parimad ja tulevased tähed olid kohal. 

Terve aasta olen tutvunud uute inimestega. Laupäevalgi. See on nii tore. 

Ja mul endal on hea meel aina rohkem sellest, et  mu keha ei lähe krampi, kui räägin võõrastega. Kuigi seda ei pandud väga palju aastaid eriti tähele, kui krampis mu häälgi seestpoolt oli... Ja nüüd laulan...   Olen iseenda superstar ja täht igakord aina rohkem. Sedagi olen sel aastal mitu korda öelnud ja kirjutanud.

Mulle meeldib olla igal hetkel parim endale. 

Mis sest, et vahel kukun. Pole endaga üldse rahul... Seegi vist peab olema. Siis on kuhu poole püüelda veel ja veel... 

Hääl ja hääldus on mulle meeldima hakanud.  Minu oma hääl. 

Eks olen kõvasti tööd ka teinud. Kas  maksimaalselt, seda ma ei julge öelda. Kindlasti mitte. Veel...

Need julgustavad sõnad, mis Ali Rezalt, tõid pisarad silmi. Midagi nii võimsalt ja imelist ma ei osanud oodata 

Kohtumine päris Jõuluvanaga

 

Tiir Raekoja platsile. See tuli puhtjuhuslikult. Nägime Merikese ja Liinaga Gustavi kohviku aknast jõuluvanade rongkäiku... Läksime siis vaatama, kuhu nad läksid  ja mida tegema. Meiega  ühinesid Mirjam ja Valev. 

Siis nägi üks Jõuluvana jõuluvanade kontserdi ajal mind, tuli mu juurde ja ta teadis minust kõike: minu nime (kindlasti ei saanud mu ratastooli reklaamilt lugeda, usuń), kus elan ja millega tegelen. Et kas olen ikka sel aastal joonistanud.

Ma ei saa arvata enam, et ta polnud päris Jõuluvana. Kuigi alguses püüdsin kuulda ta häälest tuttavaid hääletoone... 

Kohtusingi temagaa nagu ma oma kirjas soovisin 😉

ti   

Meistrikursus Tallinnas

 Käisin meistrikursusel, mida tegi Ali-Reza kes on muusikaterapeut,. Teadsin juba, et ta pakub ainulaadseid hääletehnika ja lõdvestusharjutusi. Praegu töötab ta Hispaanias, aidates inimestel, kellel on tõsised tervisemured. 

 Sopraan Miriam, kes viis läbi erilise medsitatsiooni mesitrikursuse . Miriam jagaa oma väärtuslikke teadmisi sellest, kuidas usaldada end kui artisti laval ja saavutada sisemist rahu enne esinemist.

Ma tean neid kahte imelist inimest Germani vanematena.Mul oli rõõm Madridis käies ka neid külastada.

Kursuse raames oli ka minikontsert, kuid vägev ja super ilus.

Varsti pildid.

 

Kunstikriitik Kass Bongo

 Nii oleme mitu hilisõhtut kahekesi tööd teinud - mina maalinud ja Bongo vaatab üksi silmi lõuendit või mind. Võib vaadata kogunisti tunnikese. Vist, kui rahule jääb, keerab magama.

Eile valmis maal Sild.  

Täna...

Täna on tavaline päev. Täna on siiski tavalisemalt pisut rohkem eriline päev...

 Täna mul seletamatu tunne... Tunne, millele polnud enne tänast mõelnudki. Ei saanudki mõelda... 

Ehk olen veidi oohhoo, kuid kunagine pulmapäev püsib kord aastas ikka meeles... Täna tean, et nüüd olen mina ainus, kes tagasi mõtleb...  Kuid siiski on eks, Aivar laste isana alati meeles, ja ka vanaisana...

Ja olgu, mis oli või on, kuid oma saadud perenime olen kandnud ilusti ja uhkelt... Ma ise usun nii. 

Ammune armastust täis hetk muutis mu elu tohutult...   Ma olen sellest palju rääkinud. Ja  sellestki rääkinud, et ma ei kahetse... Olen 34 aasta jooksul saanud tunda palju - palju. Nii head kui ka halba. Enda meelest suudan rohkem head mäletada ja rääkida headest asjadest... Halb on jäänud tahaplaani, kuigi seegi pole minust kadunud. Kui vaja, siis räägin rahulikult vägivallastki. Kuid ma ei tunne end ohvrina juba aastaid... Ma ei salli purjus inimesi, siis võin plahvatada... Aga samas suudan andestada ja tänada, et mind pole  elu ka vati sees hoidnud ning olen püsinud ja püsin rõõmsasti omas kulgemises. 

Lõppude lõpuks olen tundnud ARMASTUST. Igas parimas mõttes. Suudan ise ARMASTADA. Igas parimas mõttes.      Anda iseendast parim nii iseendale kui ka teistele. Ja seda ausal meelel. Ärge küsige, kuidas suudan särav olla. Ma ei tea... Või teisiti, olen selline - ehk see ongi mu elu ülesanne lihtsalt sellisena olla olemas...  

Täna, siin ja praegu tean kindlalt, et uusaasta loob jälle midagi väga vägevat mu ellu...  On hakanud tasakesi looma...  Uued asjad, uued emotsioonid, uued tutvused... 

Täna on mu tunne, et selle aasta lõpp, oktoobrist lükkab mind taas kõrgematesse levelitel - ole hea, võtta vaid vastu. Ja mul täna jälle lendavad liblikad kõhus...  Armunud olen väljakutsetesse!!! Aga mine sa tea, mis või kes võib tulla veel... Hoian südame lahti.

Täna sain kaks head sõnumit.

IAT on samamoodi nagu sel aastal. Õieti juba mitmendat aastat on samas mahus. Aga saan aru, et see aasta jääb hindamine isikliku abistaja vajaduse järgi, õnneks ära. Siin kohal suur aitäh Kastre vallale. 

Eks ülejäänud vaja mineva raha leian taas mina ise. 

Maalimisühingult uus leping saadetakse varsti. 

Vähemasti mõnusasti tööd jätkub. Ateljee ja galerii ja palju muud...

Meil on ka sabaga joonistaja - Kass Bongo

 

Imelised kontserdid tulevad

Elina ja Gernan rääkisid täna nii   https://klassikaraadio.err.ee/689032/1609150140c76a9afaa60ceefff937b3 

Mina ootan tõesti südamest imélisi õhtuid, kui värvid ja  noodid sulavad üheks imeks, 

Ainult suuga ma ei maal... Kuid küllap minu VDMFK, Suu ja Jalaga Maalijate Kunstnike Ülemaailmne Ühiingu nimi võib natu segadust tekitada... Kea töötab suu, kes jala abil.... On kunstnike, kes maalivad nii suu kui jalaga. Mina ei kujuta suuga maalimist ette. Nagu ei kujutada ette jalaga maalimist. Mõni´kujuta ka käega maalimist´ette...

Imede loomisel peab olema kõigepealt anne ja soov seda välja näidata südamest. Muu, kuidas ime sünnib polegi oluline.

Meil, minul´ja Germanil ja Elinal on see imeline soov olemas ja soovime paljudele rõõmu teha, Kindlasti ka kunstnik Martinil. Ja kõikidel, kes on selle tuuriga seotud on. 

Tuli otsus

Tuli otsus, et mul puudub ikkagi jätkuvalt igasugune töövõime! 😂 Nagu oligi arvata.

Lihtsalt tahan kommentaarida, et vahet ei oleks, kui ma oleks ennast veel rohkem alandanud või ka vastupidi, Siin puudub minu jaoks igasugune hea energia. Ei ole ei negatiivset ega ka positiivset energiat. 

Samas nad loodavad ikkagi mingil moel, et äkki ma töötan veel välismaal! Andke andeks, et kui mul on puuduv töövõime, kuidas ma saan välismaal töötada?! 😂 See puude hindamise süsteem on lihtsalt nii naljakas, et naerma ka enam ei aja! Ja mitte mingil moel inimeste või indiviidi põhine...

Võiks vähemalt arvestada mingi hea asjaga ka! 

Aga see selleks! Nüüd on jälle mõneks ajaks rahu majas! 

Loodan, et mul on tööd ja igasugust täisväärtuslikku elu  rohkem, kui ma praegu ise ka oskan unistada!

Aga seda kõike ma ju ise tahan!  😊

Sain palju rõõmu valmistada kõige väiksema asjaga. Kinkida lihtsalt üks kalender ja rõõmu oi kui palju, ühes hooldekodus. 

Minu enda jaoks oli ka see rõõmude rõõm, et ma üldse julgesin omaenda kalendrit tegema. Nüüd sain vastu sära silmades! 

Pressiteade 16.12.2024 Muusikute fond PLMF

 Kunstnik Martin Saar ühines PLMF heategevusliku oksjoniga

Eile sai alguse Muusikute fondi PLMF esmakordne heategevuslik oksjon, millega ühines väljapaistev kunstnik Martin Saar. Ühiselt aidatakse kaasa Suu- ja Jalaga maalivate kunstnike ühingu liikme Tiia Järvpõllu unistuse täitumisele. Oksjon kestab osta.ee keskkonnas 29. detsembrini kell 20.30 ning on kutsutud ellu Elina Nechayeva ja Germán Gholami üleriigiliste kontsertide “Pühade imega aastavahetusse” raames. Korraldajad on Muusikute fond PLMF ja Germán Gholami mänedžer Mihkel Känd.

Muusikute fondil PLMF on eriline heameel, et väljapaistev kunstnik Martin Saar on ühinenud heategevusliku mõttega aidata kaasa Tiia Järvpõllu ateljee-galerii loomisele Tartus.

"Kunst ei tunne piire ega takistusi”, ütleb Martin Saar. “On oluline toetada loovisikuid, sõltumata nende eripäradest, sest igaüks meist kannab endas võimet maailma paremaks muuta."

Kunstnik Tiia Järvpõld on öelnud: “Minu soov on luua omamoodi kunstipesa, kus on nii minu töökoht kui ka galerii, mis on kõigile avatud. Me kõik oleme erilised ja ainulaadsed ning vajame teatud hetkedel abikätt ja inspiratsiooni, et elus edasi liikuda.”

Narvas, Pärnus, Tartus ja Tallinnas valmivad ka Tiia Järvpõllu maalid otse kontsertide ajal ning ka need osalevad heategevuslikul kunstioksjonil.

Oksjon algas 15.12 kell 20.30 https://www.osta.ee/kategooria/heategevus ning “oksjonihaamer” langeb 29.12 kell 20.30 Tallinna Kaarli kiriku kontserdil, kus selgub annetajate hea tahe Tiia unistuse toetamisel.

“Pühade imega aastavahetusse” kontsertidel kõlavad ooperipärlid koos jõulumuusikaga Elina Nechayeva ja Germáni Gholami esituses ning lauljaid saadab tippmuusikutest koosnev kvartett koosseisus Maria Goršenina (viiul), Ann Meeta Teppo (viiul), Andreas Lend (tšello) ja Auli Teppo (klaver).

Kontsertidega annavad muusikud ja korraldajad panuse Tiia Järvpõllu unistuse täitumiseks:

26.12 kell 19 Narva Geneva Kontserdimaja

27.12 kell 19 Tartu Jaani kirikus

28.12 kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus

29.12 kell 19 Tallinna Kaarli kirikus

Piletid 40/30€ saadaval Piletilevis ja kohapeal enne kontserte. Saadaval on ka 60€ toetaja pilet.

Kontsertide FB sündmus on nähtav siin.

Lisainfo: https://plmf.ee/et/elina-nechayeva-ja-german-gholami-puhade-imega-aastavahetusse/.

Elina Nechayeva sai üleriigiliselt tuntuks palaga ”La Forza” osaledes 2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Portugalis. Samal aastal esines Elina koos maailmakuulsa dirigendi Neeme Järviga Shanghai ooperiteatris, millele järgnes etteaste maailma tuntuima ooperimuusika tähe Placido Domingoga.

Germán Gholami on sündinud Madriidis, Hispaanias, professionaalsete muusikute peres, kuid elanud Eestis juba üle kümne aasta. Germáni karjäär tenorina algas 2012. aastal Vanemuise teatris. Üleriigilist tuntust kogus ta osalemisega 2024. aasta muusikalises telešõus “Tähtede täht”, kus saavutas II koha.

Martin Saar on kunstnik, kelle looming segab erinevaid maalistiile, ühendades traditsioonilisi tehnikaid sürrealistlike elementidega. Tema töödes on tunda sügavat austust klassikaliste meistrite vastu, samas kui tema võime mängida valguse, värvide ja kompositsiooniga loob unikaalseid, ajatut ja kaasaegset ühendavaid teoseid. Tema maalid peegeldavad vaikse, kuid tugeva looduse jõudu, andes kummarduse nii traditsioonilistele maalikunsti tehnikatele kui ka modernistlikule vabadusele.

Lisainfo:

Pille Lill

PLMF kunstiline juht

tel +372 5114077

plmf@plmf.ee

www.plmf.ee

Mihkel Känd

Germán Gholami manager

tel +372 552 0069

booking@germangholami.com

www.germangholami.com

--

MUUSIKUTE FOND PLMF

www.plmf.ee

2003. aastal loodud Muusikute fond PLMF on Eestis esimene ja siiani ainus 

mittetulunduslik ühing, mis toetab järjepidevalt Eesti muusikatalentide käekäiku. 
Kui soovite meie tegemistest rohkem teada, siis jälgige meid FBs: https://www.facebook.com/muusikutefond/!

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Panen selle rõõmsa pressiteate siia oma blogisse! Minu ärevus-põnevus-elevus tänutunne aina kasvab! 

 Päkapikkudemaal.

Saime voolida ka savist. Mina esimest korda.  Kasutasin abiks omi käsi  ja Kristi omi ka. Järgmine kord proovin voolida jalgade abil.

Need päkapikud ja pühade imed

 Käisin Tuisuliiva Päkapikudemaal. Pärnumaal. Transunity Akadeemia jõulupeol. Eile ja täna.  Olid üllatused ja tõsine jutt.  

Laulsin päkapikk Kaidile kinki eest Sajab lund, mida kunagi laulis Aave https://www.youtube.com/watch?v=5Vex37MERs4 . Imeilusat laulu, mida seekord laulsin klaverita.  Praegu ´mõtlen, kui keegi veel neli aastat tagasi oleks öelnud, et julgen laulda ka kus iganes peol, siis oleksin lihtsalt naernud.,.. 

Eile osalesin ka naeruteraapias. See oli võimas üllatus. Ja oh imet, teiastele, kes naersid naerukoolitusel, mõjus veel veidram minu kõnelemine palju arusaadavamalt.  See veider kõnelemine kõikidelt pani kõiki üksteist kuulama. Mindki.Naermisega saab takistus ületada...

Päkapikude matk oli üli lahe mere ääres. Seesugune matk oli küll esimene kord elus. Päris päkapikkudega. Nad muretsesid, kuidas mina ratastooliga saan liikuda, kuigi teadsid, et mina Kristi ja ka Veiko abiga saan ikka matkada.

Koju´jõudes sain teada, et nu ateljee ja galerii saamist toetab Martin Saar oma maalide oksjoniga  https://www.plmf.ee/elina-nechayeva-ja-german-gholami-puhade-imega-aastavahetusse/?fbclid=IwY2xjawHMJIRleHRuA2FlbQIxMAABHdOKoP-4tGlOF_2q2_LEIZX1QKxGkcwzsExh6e7zoKWfoSH3kui009ZkYA_aem_rO-z-fACeUJ7UklQGuBv9A

Mul tohutu rõõm. 💕

Kaldteel olla on siiski imeline...

 Täna tuli jõulupuu tuppa. Nagu ikka päris ja ehtne kuusepuu. Keskmise suurusega, hästi pika ladvaga,  Sai oma nurka. On veel ehtimata...

Olin seda elevuse rõõmu kuusepuust oodanud... Ootad ikka. Olgugi iga aasta on ootustunne teistsugusem... Praegu mõtlen rohkem lastele, et neil oleks rõõmuga koos minuga ja vastupidi.

Kass Bongo uuris rõõmsasti kuuske.

Kuid olen pisut kurb olnud paar viimast päeva... 

Olen avastanud, miks minu sees ja minu paberilehtedel on pikemalt aega kaks märksõna KALDTEE HINGENI... Sellise pealkirjaga saab olema mu uus raamatukene. Seda tean ammu.

Aga tabasin ära, kui keeruline on mul kui erivajadustega naisel (inimesel) luua kaldteed iseenda ja oma tunnete vahele, et olla ise... See tunne on mul lapsest saadik olnud, et oma abivajaduste tõttu, ´ja üldse puuete pärast pean olema nö kukku pai... Jah,  ólengi üdini positiivne. See on minu loomus, tõenäoliselt sünnist kaasa antud hea and, et kõike näha eredas ja heas valguses.

Kuid vahel sooviksin minagi ka oma eitavaid või pisut pahameelseid tundeid välja lasta... Ja siis tunnengi, kuidas kaob imeõhuke kaldtee minu tunnete ja maailma vahelt... Tiia rahune, mis sul hakkas, ära ole nii negatiivne jne jne jne... 

Jumnel küll, minuga pole midagi viltu. 

Lihtsalt mõni asi võib ka mul üle keeta. 

Ka see, et ma näitan vahetevahel oma paha või kurva meelt on ju positiivne. Normaalne. Ma ei teeskle. 

Ma tahan ausalt naerda, kui naeru´ koht on. Ma ei suuda teeselda head rõõmu.

Ma tahan ausalt nutta, kui nuttu koht. Seda tuleb järjest vähem ette. Kuid ilma pisarateta poleks ka elu. Siis ei näeks, kui pagana hea on elu. 

Kuid küsimus on selles, kui tugev või nõrk on kaldtee omaenda hingeni... Kas julgedakse usaldades  end olla tõesti ise, või... kukkudakse kuhugile ja mängidakse kedagi teist, et üleüldse ellu jääda... Vot, see küsimus on minuski... Vähem, kui aastate eest, siis ma ei osanud selliselt   sõnastada, kuid sügavalt tuleb aeg ajalt kummitama mind. See on nagu kummitus, millega on vaja sõbraks saada ja siis mitte tunta vastikust, et miks vahel olen ka pahur...

Seesmise rahu ja sära kaldtee loomine maailma vahel on ühtaegu võluv... Iseenda loomine...

Aga siiski on hästi ju. Kas just absoluutselt kõik on hästi, kuid enam - vähem kõik on hästi. 

Päkapikud  teevad andmiste ja saamiste rõõme. 💖

Neljakäpaline päkapikk

 Ärkasin. 

Tulin ette tuppa. Vaatasin lauale... Miski on viltu, tundus... Mahlaklaasis pannkook!!!

Vaatasin Bongole otsa, kes vedeles vaibal ja uuris mind ... ükskõikse näoga... 😂😂

Selge - mul käis neljakäpaline päkapikk!

Päkapikud käisid

 ... Ja tõid uue madratsi ning poetasid kohe voodi 🥰

Mammal ju pole niiiiiiiiii suurt sussi majapidamises 😂😂😂😂

Hüppasime koos rõõmust. Nagu uuel batuudil 😍😀

Loodan, et kõikidel, mu lugejatel oli imetore 2 advent!!!

 

Mul olevat väga naiselik ja roosalt romantiline elamine. 😍😋😊 Nii on mulle öeldud... 

On vist jah tõepoolest. Romantikat ei pane ma ise tähele. Hubane on. Kuid olen hakanud mõtlema, et ehk tõesti hing igatseb ka romantikat, mida saangi luua kodu hubaseks tehes...

Nansy vahel teeb pilte pisiasjadestki, mida näeb... Pisiasjadki muutavad kodu koduseks, ka lilled 💖