Käisin täna Luhamaal. Uskuge või mitte, see oli esimene välja saamine pärast Madridi! Koduseinte vahel istumist ei panda nii tähele. Aga see on minu elu. Alati on mul midagi teha, kuigi vahel on kopp ees kodus istumisest. On hetki kui ma tahaks kasvõi prügikoti välja viia... 😃

Luhamaa näitus on seega kodus. Oli ilus avamine ja nagu ma tean, jätkus rõõmu kauemaks. Üks maal leidis omale uue armsa koduseina! Mu nii hea meel, et see ei istu enam pimedas kohvris. 

Tore oli üle pika aja jälle Hannaga olla ja sõita. Käisime veel tiiru Südamekodus Mamma juures. Seal kohtusin ühe vana tuttavaga, kelle juures sain noorena palju käia. Nüüd on tädi vanemaks jäänud. Mul läksid ikka mõned head minutid, et teda ära tunda. Aga tema tundis mind kohe ära ja ei uskunud oma silmi! See on armas, kui kohtuda kellegagi kes sind teab 😍

Hommik hakkas segadustega peale... Kuid lõpp hea, kõik hea! ja homme hakkab jälle uus hea päev.