Mul on tõesti rõõm, et ka meie maja särab väheke rohkem ja on imede ootel. Majaelanikke rõõmsa abiga. 

KÜ juhatuses olen kõike muud kõrvalt palju tööd... Ehk on see ka üks suuri ja huljulgemaid nõudeid hakata vedama . koos on renoveeritud, püüda tondiloss uhkeks teha.... Olen olnud ennemgi ju juhatuses, kuid praegu on hoopis teistsugusem töö ja olemine. Töö,mida olen hakanud nautima omamoodi ja mille lõpp tulemust ootan põnevusega juba. Kui maja on uue kena ilmega. Ka siis, kui rajad viivad mind teistele radadele enne, kui renoveerimine saab tehtud. Vähemasti püüdsin anda parima alguses... Või , kui mind enam ei taheta juhatusesse... 

Juhatuses on olnud olla keeruline. Kuid samas olen saanud hulk kogemusi, mille eest olen tänulik. 

Minu aknad kolmandal korrusel on valged. Kui Kai pildi tegi uutest jõulutuledest, et mulle saada nägemiseks - lähipäevil mina välja ei lähe. Boss peab ju nägema. mis õues uksele tehti. Siis arvatavasti koristasin oma elamist... 

Päkapikud piiluvad juba kõikjal!!!!! Meie trepikojaski.

Jõulukaktuste õied...

... annavad märku, et imeline aeg tulebki juba tasakesi... Täna avasid paljud õied, rohkem pungi veel... 

Õitemeri taas mu aknal.😍 

Korraks kuskil varasügisel mõtlesin viivuks omaette, et jätaks seekord valguse - jõulupühad hoopis vahele, sest kõik tavaline... 

Aga siis tuli see ups, ja ühe hetkega sain aru, et sellel aastal  on pühad ja aasta lõpp taaskord vägagi erilised ja imelised. Küllap saab veel rohkesti imelisi üllatusi, mida ei oska ette näha, kuid, mis võivad olla mul salajased südames... Nagu ateljee ja galerii on olnud mitu - mitu pikka aastat salasopis... Mul polnud aimugi, et unistus ja soov võib täituda jõulu kontsertide abiga ja et mina osalen jõulutuuril... 

  Ausalt, mulle ei ole veel kohale jõudnud, et selle aasta imeline lõpp võib muuta mu elu vägagi. Mul on hea meel, et võtsin selle pakkumise vastu, kuigi mu sees oli tormiline värin, et mida ma nüüd teen... Samas oli ja on rõõm, sest väljakutseid meeldivad ning selliseid võimsaid ja võluvaid võimalusi ei tule iga päev. Lõppu lõpuks, olen ise ka selles Looja. 😍 Annan ise ka teistele rõõmu.

Täna süttis särama akna taga küla jõulupuu, mis  on olnud jõulukuusk juba 35 aastat.... Jälle vaid pikemaks sirgunud...

Töine ja asjalik päev

 

On olnud üks järjekordne väga tihe ja asjalik päev. Sain kõik-kõik tehtud, mis oli tänase päeva peal kalendris.
Parim uudis on see, et tõenäoliselt uuel aastal on mul olemas ikkagi IAT! Jee!!!
Oli ametlik kohtumine Poka Sotsiaalteenuste keskuse majas sotsiaalosakonna juhataja Iiriga ja Poka perenaise Cessikaga. Olime üksteistele natuke tundmatud. Iiriga ma olen kirjavahetuses olnud ja aruandeid saatnud ja helistanud, aga silmast silma kohtusime esimest korda. Meil Mirjamiga oli hästi meeldiv ja asjalik kohtumine oli, mina jäin rahule. Loodan, et nemad ka. Saime kõik aru, et IAT mahu suurendamine võib jääda lihtsalt jälle raha taha. Vähemalt jääb olema ja toimima ning 2025 saab minu IAT-st 25 aastat! Seda peab tähistama!!! 🎉🎉🎉

Ja ma teen teile ühe korraliku üllatuse! 🤩

Siis jõudsin veel Tartus Gustavi kohvikus sõbrannaga tema sünnipäeva tagantjärele tähistada. Väheke šopata. Koju jõudes oli veel üks videokohtumine. Kõik läks täpselt nii nagu pidi minema, kella pealt!

Siis kinkis üks härrasmees daamile roose! Lihtsalt niisama, et ma sõitsin temaga päev otsa!

Kõige lõpuks sain veel ühe tööga valmis, mida nii mõnigi näeb üsna varsti! 😉

В новый год с праздничным чудом реклама

Pühade Ime Aastavahetuse Kontserdite Reklaam

Jalaline tegevus

Täitsin töövõime hindamist. Naersin ennast puruks! See tegelikult ei näita absoluutselt inimest ennast. Kõige rohkem ajasid mind naerma küsimuse käelise tegevuse kohta. Iga jumala 5 aasta tagant tõesta, et ma ei tõsta 1-liitrist veeanumat käega, jalaga küll! Teiseks, et kuidas ma ikka treppidest liigun... 

Jäin mõtlema, et kuhu jääb tänapäeva moodne kaldteede ja liftidega maailm? Või kuhu poole me liigume... Kõik küsimused olid seotud sõnadega raskustega või raskusteta. Oh häda... 

Ma olen oma puudest üle kasvanud ja kütan ennast elektriga, otseses või kaudses mõttes! Ma ei leia, et minu elu on raskus. Ma ei saa aru, miks peab olema raskus ees ja raskus taga, kui seda saab muul moel ka väljendada! Ja mitte inimest madaldada...

Võiks olla lihtne süsteem, et eelmised taotlused vaadatakse üle ja küsitakse individuaalselt üle, mis on vahepeal muutunud, pannakse muutused kirja. Mitte see, et iga jumala kord peab otsast peale romaane kirjutama. Et ma ei kõnni käte peal! 

Lapsena mõtlesin kaua aega omaette, et kui mu jalad on käte asemel, et miks mu käed ei võiks olla jalgade asemel ja miks ma ei võiks kõndida pea peal! 🙃 See oli naljakas, aga mulle tundus see kunagi täitsa võimalik 😂

Täna rahvusvaheline poegade päev

 See päev juhtus juhuslikult silma praegu... 

Noojaa, vahva on olnud olla iga päev poja emme / muti üle  kolmekümne kahe aasta... Naerude ja nuttudega... Läbi naerupisarate olen vahetevahel küsinud, kas sellist poega tahtsingi... Vastus lihtsamalt lihtsam: Jah, tahtsin. Olgu, mis on, kuid sellist Silverit on maailmas üks ja ainus 😉😊

Mina võin küll olla õnnelik  ja tänulik, et olen ta muti 😂😍 Ega kellegi teise suust ei kõlakski muti nii kihvtilt ja armsalt kui Silveri suust, isegi siis, kui õiendame teineteisega...😀 Poisid ikka ei taha emasid kuulata, vahest ei peagi... Igalühel on siin maailmas käia oma tee...Kuid kuulata kogemusi võiksid lapsed ikka...

Head olemist oma poegadega! 

 

Minu uus Nunnu majapidamises.

Vot, veeboileritel pole mul veel hellitusnimesid olnud. Nüüd on. 

See Nunnu  tuli täna uute koju kummaliste asjaolude kokkulangemistel mõne tunniga. Ma polnud veel jõudnud muretsema hakatagi, et appi kus ja kas saan pisut parema boileri, kui mul viimased aastad olid... ning ei jõudnud ka hakata kuuma vett  igatsema... Ütlesin aind Toomasele, et vaatame ka näiteks kasutatud boilereid, näiteks facebook...  

Tuleb välja, et see ütlus ei olnud juhuslik.

Sellest ilmnes taaskord, et Tartumaa, ja kogu maailm on väike, kõik teavad ja tunnevad kõiki... Ja mindki  teatakse...  (Kuigi sellega võiksin juba harjunud olema, et paljud teavad mind... Vahel siiski soovin mitte nii tuntud olla... Kuid, kui juba olen, siis elada ikka iseendana...😉)

Aga hästi meeldiva hinnaalanduse eest müüjale suur-suur aitäh!!! 😍 Seda ma tõesti ei oodanud... 

Nunnukas boiler annab praegu juba kuuma vett. Usun, et annab veel aastaid.

Uuele paremale boilerile mõtlesin tegelikult üle aasta... Unistused lähvad õigel ajal ikka täide... 

Siiski oli lõpuks hea päev...

 Mitu päeva mõtlesin, et mis - kes - kus täna saab olla minuga.,.. Enamuste abistajatel tuli oma elu vahele. Midagi ei ole parata ju. Ja olin nagu ära unustanud, mis tunne on see, kui järsku nagu poleks ühtki lisakätt ega ka lisajalga linna minekuks... Kuid jäin rahulikuks. Nii rahulik, kui üldse saab jääda. Abistajaid ise olid rohkem närvis... 

Mul oli vaja perearstile minna. Töövõme pikendamise pärast. Viis aastat möödas juba... Oh, imet, aga täpselt arstiajal seisin perearsti Janne kabinetiukse taga ning ta avas ukse ja kutsub mind sisse. 

Kõik oli lahenenud sekundi pealt.

Teadsin lahendust juba eile õhtul tegelikult. 

Perearsti Jannega kohtusime täna esimest korda. Mina ei ole olnud haige paar kolm aastat, kui ta on olnud minu perearst... Täna ka läksin vajadusest paberitesse kirjutada... Mulle meeldib perearst. Ei lasknud mind vereproovita minema... (Nagu omal ajal lahkunud perearst Marge, kes ikka ütles, et mu nägu ununeb, et käin üliharva ja vereproovita ma ei pääse...) Saan aru, et see on vajalik vahel.

Perearstile jäi silma ka mu roosa ratastool. 😉😋

 Aga aitäh Toomas ja Silver. Vahelduseks oli mul täitsa meeldiv käia tiir linnas kahe noormehega... 😀 Muidu on olnud naised mu kõrval... 

Tuli meelde ka kunagine isikliku abistaja Vampsi aeg. Millepärast, ma ei teagi... 

Öösel sain jahmatuse... Õnneks ei juhtunud hullu. Boiler läks vaid sähvatusega läbi. Käisin pissil... Helistasin Silverile . Ta vist lendas linnast töölt kohale ja tõmbas juhtme ka steplist välja. Sai rahu tagasi... Veidi kartsin küll, ja see on jube, kui teed, mida teha, aga mitte ei saa... Ja elus tuleb asju ja hetke ette, mida ei oska ega või ette teata. Ole nii ettevaatlik kui tahes. 

Nüüd tuleb uus boiler osta.  

Õhtul tulid lapsed.

Väikesel preilil on täna 4 kuu sünna. 

Tähistasime seda joonistusringis. 

Peategelane küll veel ei joonista, kuid proovis keerata ja rääkis naeratades ja jonnis unejonni 

Lapsed tahtsid ka palju tööd see tähendab abistada. Mul ei jätkunud tööd. Solvuti. Vot nii, mammal peab olema tööd anda heade kommide eest. Tasuks nõuti komme või muud head 😀 

Vahva õhtu oli.

Täna ka meestepäev. Ma ei harjugi, et meestepäev on novembris..., Ennemini teadsin, et ikka veebruaris... Viimastel aastatel unustan, kuna see on... 

Head meestepäeva õhtut, vaprad mehed Minu konnapoiss leidis täna omale kaasa. ja perekonna Minu laste poolt... Soovin kõikidele meestele leidmis ja/või olemis rõõmu oma kallite seltsis

Tulge, teeme üheskoos üksteistele rõõmu

Laulmine - maalimine - kuulamine - vaatamine - imed - rõõmud sulavad säravalt üheks loomiseks.  💖

Minul on väikeselt suur rõõm juba olemas... Video-reklaamiklipis öeldakse minu kohta kunstnik , 😉 Mul on väga hea meel, et rõhutada mu puuet või jalaga maalimist... Selle eest kontserdiuur korraldajatele suur aitäh .

Olen aeg-ajalt ikka kuulnud arvamust, kas olen ikka päris kunstnik... Minu meelest iga inimene elab päriselt ja teeb oma elukunsti, kes kuidas... Jah, mul on erivajadused ja mina maalin/joonistan jala abiga, kuid püüan ikka anda oma elamise kunstile parim ja palju värve...

Kui mul poleks erilisi jalgu või puuet või oleks taskus diplomid, kui siis oleksin rohkem päris...

Siis oleksin hoopis keegi teine, keda ei teaks mina isegi. Ammugi teised...

Olen siis iseendana laval ja maalin Narvas, Tartus, Pärnus ja Tallinnas. 😉

Isikliku abistaja otsingul selgitusega

Taas tööpakkumine isikliku abistajale.

Kirjutan nüüd siia kõrvale siira arusaadava selgituse, miks ma pidevalt otsin uusi isiklikke abistajaid. See selleks, et ära hoida üht küsinust , mis tuleb iga jumala kord, kui panen kuhugile tööpakkumise. 

- On hästi loomulik ja normaalne, kui tööandja juures töölised vahel vahetuvad. Isikliku abistaja töö on töö nagu iga teine töö. Ka siin teeme oma valikuid.     Nii mina kui ka isiklikud abistajad. 

Minul ja isiklikul abistajal on töösuhe. Me ei ole kokku laulatatud igavesti. Seega ei ole küsimust, kuhu kaovad või jäävad minu isiklikud abistajad.

   Isiklikud abistajad valivad oma elu. Seda iga päevaliselt kui ka kaugemas tulevikkus. 

  Nagu minagi. 

Seega nad ei kao ega jää kuhugile. Lihtsalt elu muutub. Ja kuna see töö on siiski väga lähedane, siis jään paljudega isiklikke abistajatega sõprussuhtesse. Samas on isiklikke abistajaid, kes on olnud aastaid pisipausidega ja kui mul väga vaja vahel lisakäsi, siis tulevad jälle abistama. Kas või paari kuu jooksul ükskord. See ükskord võib tähendada oma elus vägagi palju. 

- Minu elus on tohutult väljakutseid ja tegemisi - elan tavaliselt erilist ja imelist elu - siis on mul alati mitu isiklikku abistajat, kes käivad graafiku alusel tööl. Täpselt nii nagu mina vajan ning neile sobib.      Püüan, et alati oleks keegi tööl, kui vajan.  Igakord see ei õnnestu, sest elu tuleb vahele, näiteks isiklik abistaja haigestub või mis iganes... 

   Üks põhjus, miks otsin pidevalt uusi isiklikke abistajaid, on see, et enamustele on see lisatöö või ka mingil hetkel  võimalus koos minuga silmaringi avardada,  ja nii olemegi üksteisele mingi hetk inspiratsiooniallikateks. 

    Kusjuures väga paljud näevadki mind inspiratsiooniallikana, keda abistavad väga  head abistajad. 

Ja nii see ongi. 

             Abistajateta ei oleks  mina mitte keegi tõenäoliselt... Lihtsalt teisi sõnu, mina vajan oma füüsiliste erivajaduste tõttu natuke rohkem füüsilist kõrvalabi, et olla parim nii iseendale kui ka teistele. 

Hetkel loodetavasti mu elu muutub tohututult. Mulle tundub järjest rohkem, et unistused täituvadki ridamisi, kui ainult tahta... 

Ainult hetkel ei jätku häid lisakäsi ega jalgu...  

Ära takista endal tulla proovipäevalegi ja ära mõtle, palun, minu isiklikud abistajad on olnud kuidagi eriliste võimetega... Ei ole... Ausalt. Kõik on olnud tavalised naised ja mehed oma julguse ja hirmudega. Hea esimene julge samm on minuga kontakti võtta... Ja ära karta, kui sa ei saa  või suuda palju abistada või igas asjas... 

    Kõik on aru saadav.

Loodan, et lugesid pika  selgituse läbi. 😉

Mina ootan...

Lasteaeda kohvriga

 

Hommikul läksin Roiu lasteaeda. Suure kohvriga. Kohver oli loomulikult maale täis!

Rääkisime Nansy'ga isikliku abistaja tööst ja mina näitasin jala abil maalimist. Mõned lapsed julgesid vahvasti ise ka proovida pintslit varba vahel hoida ja maalida päikest ja lille. Üks laps ütles mulle, et see on hästi hea maalimine! Millega ma olen täiesti nõus. 

"Rüblikud" ja "Õnneseened" said veel ratastoolis istuda ja natuke sõita. Sai mängida ringmängu "Kes aias?" ja valida laste lemmikmaali. 

Oli tore poolteist tundi lastega ja nende õpetajatega. 

 

Juhuslikul täitus üks minu väike unistus, mida isegi Nansy ei teadnud - panime minu maalid põrandale ümmarguse vaiba peale. Ja oligi väike näitus. Esimest korda unistasin aastaid tagasi  koos Kareliga, et võiks olla kunagi näitus põrandal, nii nagu mina maalin põrandal. Maalide vahel saab ratastooliga sõita. Ja see unistus polnud siiamaani kuhugi mul kadunud. Täna oli mul lihtsalt mini-mini näitus.

Olen tänulik Getteri emale, kes oli selle tänase päeva planeerimise taga koos lasteaia õpetajatega.

Aitäh ka Nansy'le! Aitäh lastele! Ja ka iseendale!

Vahva hommik oli! 😍

 

Jalutasin...

 ... läbi Tartu kesklinna. Õhtul. Täna. 

Vaikne oli see linnaelu. Söögikohadki tühjad... 

Minu jaoks oli vaadepilt kummaliselt harjumatu... Aga ma ei olnud kaua aega ka Tartus läbi linna tööõhtul  tulnud...

Ja mulle öeldi, kui ostsin värve, ja natu julgelt reklaamisin  jõulutuuri, et aeg ongi oma ateljee saada... Seda ütles Tartu sõbralikum müüja mu lemmikpoes https://www.kvartal.com.ee/kauplused/list/poed/kodu-ja-tehnika/kodu-kontor-2/

 

Käisin täna Luhamaal. Uskuge või mitte, see oli esimene välja saamine pärast Madridi! Koduseinte vahel istumist ei panda nii tähele. Aga see on minu elu. Alati on mul midagi teha, kuigi vahel on kopp ees kodus istumisest. On hetki kui ma tahaks kasvõi prügikoti välja viia... 😃

Luhamaa näitus on seega kodus. Oli ilus avamine ja nagu ma tean, jätkus rõõmu kauemaks. Üks maal leidis omale uue armsa koduseina! Mu nii hea meel, et see ei istu enam pimedas kohvris. 

Tore oli üle pika aja jälle Hannaga olla ja sõita. Käisime veel tiiru Südamekodus Mamma juures. Seal kohtusin ühe vana tuttavaga, kelle juures sain noorena palju käia. Nüüd on tädi vanemaks jäänud. Mul läksid ikka mõned head minutid, et teda ära tunda. Aga tema tundis mind kohe ära ja ei uskunud oma silmi! See on armas, kui kohtuda kellegagi kes sind teab 😍

Hommik hakkas segadustega peale... Kuid lõpp hea, kõik hea! ja homme hakkab jälle uus hea päev. 

Head isadepäeva õhtut

 

Maalil "Tibud peos" on mehe peod. Tänase isadepäevaks sobib...  

Sõnu ehk rohkem polegi vaja täna... Mõtlesin rohkem papale...

 

Üks hea töö valmis... Peaaegu... Nokitsema siiski võib ta juures, et tulemus oleks parem... 

Olen suht rahul. Päris huvitav maal saab olema. 😉 Õigemini juba ongi... 

Võin küll endale teha pai!!! Kuus päeva või kakskümmend tundi loovat tööd...

Töid mul jätkub. Igasuguseid. 

Nüüd vaja veel leida uusi lahedaid isiklikke abistajaid leida aina juurde... 

Nali on see, et jälle saabub aeg, kus spetsialistid hakkavad hindama mind... Noo, minu jaoks on kõik see hindamise süsteem ammu kuidagi veider. Ma ei .leia paremat väljendit... See sõna "hindamine" ei loo ju väge... Saan aru, et ühiskonna süsteem, sotsiaalsüsteem  vajavad mingeid termineid... Aga igasugused spetsialistid, kes ei tunnegi hindavat, annavad hinnanguid töövõimele... Tõsi, koostöö on oluline, kuid ilma hindamiste ja hinnanguteta. Kui palju räägitakse, et hoiduge hinnangute andmistest teistele... Ja siis käib üleüldine hinnangute andmine...

Usun, et enamus inimesi suudavad olla oma elu kõige paremad spetsialistid. 

Ühesõnaga, mul tuleb jälle töövõime hindamine, mida tean viis aastat ning sel aastal olen saanud ekirjadega meenutusi, et...  töövõime lõppemas, kui olen ehk vahepeal kõndima hakanud... Täpselt selline tunne on mul... Töövõime ametlikult 0, ja kõndima ma ei hakka ...Seega taas käärid, mis ei lõika  selgelt pildi kokku.. Ma olen vist liig palju teadvustanud endale sõnade vägevust või mitte vägevust... Tähtsas asjaajamise keeles võiks olla ka rohkem loovat väge ja tõelist hoolimist. Kogu juttu moraal. 

Pildil olen Madridis viimasel õhtul üsna sealse kodu lähedal väikeses söögikohas. Tänasel reede õhtul hea meenutus...

Ei olegi mitu päeva bloginud, kuigi võiks siia veel reisipilte panna. Mul on tõesti kahju, et reisi ajal ma ei jaksanud iga õhtu kirjutada siia oma emotsioonidest. Hetkel on päris kurb mõelda, mis toimub Hispaanias. See paneb ikka ja jälle mõtlema, kui habras on elu. Kui vähe on tegelikult elus igas hetkes kohal...

Olen ka tööd teinud, maalinud, jne.

Ja täna lubasin endale uusi kingi proovida, mis toodi eile Mimmu-Mammale 😂 On pool numbrit väiksemad, aga jalas on päris parajad ja mugavad. Vahetevahel on lahe tunda ennast seksika naisena! Kasvõi iseendale, esialgu. Küll see prints kah tuleb, õigel ajal 😋 Mulle öeldi, kui kingad jalga, siis ole loov ja mõtle midagi geniaalset välja, mida nendega veel teha... Näiteks nö lillepotiks. Nii palju siis välja mõtlemisest, mida nendega veel teha. Nüüd on vaja mõelda kuhu nende kingadega minna...

Kogu aeg üks mõtlemine... 😀

Hingedepäeva õhtul

 

Täna põlesid mul küünlad hommikupoole. Sest nüüd õhtul olen üksinda. Üle mitme nädala. Ja üksi olles ei julge ma igaks juhuks küünlaid põletada... 

Usun, et hinged andestavad selle tõsiasja minule... Siiski  teavad, et mõtlen neile, kes on lahkunud...  Läinud kuhugile, kus toimetavad edasi omamoodi... 

Seda on vahel keeruline uskuda, kuid järjest rohkem usun, et see on nii. 

Ja on tänutunne ja rõõm, et olen kohtunud siin maa pealses elus  nendega. Igs kallis ja armas hing on midagi andnud ja õpetanud.... 

Veel arvan, et nad teavad, kui hästi mul on... Nad on rahulikult kaugenenud... Ma näen unes järjest vähem... Ometi tajun ja tean, et kuskil on keegi, kes hoiab mind,,, 

Kõik see on elus nii normaalne ja loogiline... Isegi siis, kui vahel ei suuda nagu mitte midagi universumist uskuda, kuid inimesed on olemas olnud ja surnud...

Leidsin siit oma vana maali... 

Täna maalisin pilvi...      

Harilikpliiats nüüd olemas!!!

Majapidamises nüüd olemas suur ja hästi pikk harilikpliiats Madridist, Prado muuseumist.

Kaua oli häda, mis kunstnik olen, kui mul pole harilikku...😂😂😂 

 

Teeme rõõmu üksteistele

https://plmf.ee/et/elina-nechayeva-ja-german-gholami-puhade-imega-aastavahetusse/?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR1AFMeZjSBdwIDwxfiCqyAbcDZ-mPiQbuX6q7WZpyZk1ubwkmdIjFGH0rI_aem_z8-EMsZ_DUE6eOLH9t9-Hw 

Nimepäeva minilauluke