Kui keegi oleks 36 aastat tagasi öelnud, et üksainus hetk ja üks uksekell muudab kogu elukulgu mul... siis oleksin sel hetkel naernud...
Nüüd saan aga naeratada, et see hetk tõukas mind usutavasti õigele teeraja otsale, et jõuda siia kohta, kus olen hetkel.
See on suureks õnneks, et avastada end erilise naisena... Ja ikka veel ja rohkem iseend avastada edasi. Kohtuda igal hetkel naisega, kes üllatab iseendki ikka ja jälle.
Tolle ammuse hetke ja tänase praeguse hetke vahele on jäänud rõõme ja muresid, pisaraid ja naere, raskust ja kergust... Õnn on kogeda vägevat ja uskumatult imelist elu, mida mõnikord ma isegi nagu ei suuda uskuda...
Nüüd usun, et tulevad uued ja uued hetked üllatavad mind möödudes kõige rohkem, kui võtan nende andud võimalusi vastu... arutlemata, mis saab järgmisel hetkel...
See ongi elu võlu, et ette üllatusi ja imesid ei tea eales ette, kuigi nagu plaanin ja võtan tavalisi asju endastmõistetavalt. Mõtlemata, et just see möödunud hetk võib muuta elukulgu imeliselt...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar