Küll olin täna hakkaja. Lõin endale isegi väljakutse: hakkangi enda kehaga taas tegelema iga päev aasta. Marjugi ka kiitis selle heaks...
Tähendab, ma ise olen olnd laisklohe. Ega ma pole tegelenud väga just oma kehaga päris pikalt. Seda pean küll iseendale tunnistama. Samas vaid ratastoolis istumine, kuigi ma ei ole ühes asendis. Vastupidi hoopis - istudes liigun hästi palju... Siiski näiteks ratastoolis arvuti taga või maalideski on liigutused ühed samad.
Ikka ja jälle olen otsinud takistusi, mis pole üleüldse takistused... Jah, püüan abistajad igati hoida ja nii edasi... Kuid näiteks minu põrandale panek ei ole keeruline kunst... Et olen mõelnud sedagi, et ollakse väsinud ja ikka pole see ja see aeg... See kõik on minu sees takistused...
Täna käis mul klõps läbi.
Jätsin tegemised sinna paika. Tegelesin põrandal olemisega.
Kui palju energiat tuli minu sisse.
Bongo alguses vaatas mind kummaliselt ja mõtlikult, mis asi see nüüd on, siis hakkas end pesema... Et oli ükskõikne... Kui diivanil istun, ronib kohe sülle...
Mulle ei sobi rehaplaanid... Mäletan hästi tädi Eva oma aja võimlemiskogemusi, mis tegid tegelikult minule vabaduse... Julgesin hakata minema ratastooli... See aeg oli meeletu trenn... kuid nii kõva trenni ma vist enam ei tahakski iga päev..
Laupäev möödus laupäevase moodi.
Sai koristatud.
Pesu pestud ja kuivatatud ja kappi pandud.
Ja lihtsalt rullitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar