esmaspäev, august 26, 2024

Läbitud jälle õppetund...

 

... Ja lilled lõpuks iseendale.

Soovisin tõesti südamest emale sünnipäevaks ta lemmiklilli viia... Lootsin, et üle aastate saan talle rõõmu teha või rahulikult rääkida... teha väikene üllatus... Oma südamest armastan ja igatsen siiski ikka ema, kuigi me ei ole lähedased... Aga seda pole mina soovinud, et me ei suhtle eriti... 
Ema ei võtnud vastu lilligi. 

Jalutasin siis läbi linna Tasku keskuse Da Vinci sööma. Et kui sünnipäev, siis sünnipäev. Olen ju emale väga väga tänulik, et ta kinkis mulle imelise elu. Temata poleks mindki. 

Paludes arvet, tabas mind suur üllatus - arve oli juba kellegi poolt tasutud. Arvan, et daami poolt, kes möödudes ütles mulle "Tere" 
Siis hakkasid pisarad silmist jooksma, Ma pidin  mitu korda endale meelde tuletama, et mul on meik peal... Meik läheb laiali. Lihtsalt nutsin. 
Universum  oli siin samas. Ta rääkis ja lohutas mind. Elas mulle kaasa miskil viisil. Ja ma olin 
kellegi poolt hoitud. 
Tuhat tänu arve maksjale!!  

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Imed sünnivad siis, kui Sa neid kõige vähem ootad. Ma nii loodan, et Sa saad oma emaga ükskord oma asjad räägitud. Minu ema see eest pakkus mulle täna maailma parimat suppi 😘

tiia ütles ...

Loodan ja USUN, et tuleb hetk, kui saame kallistada emaga, nii et sõnu pole vajagi