Mina ise kaasa arvatud. Ega ei usuta vist, et mul käib ka ikka veel vahel küsimus enda sees: olla või mitte olla... Aga kes olla ja kes mitte olla... Selles on ka küsimus.
On pagana mugav olla omaenda varju taga peidus ja mõelda kes teab milliseid kurbi mõtteid või suuri probleeme... Mina olen mõelnud, et olen vigane ja igatpidi kõver, väga kõhn ja samas paks, mu huuled ei sobi ja nii edasi... Kuidas julgen säravalt elada veel... Aga see pole ju mina, olgem ausad.
Õnneks on see mõte, et olen kole ja vaeseke, aastatega vähemaks jäänud. Siis pean sügavasse auku kukkunud olema hetkes, kui hakkan taas lollakaid mõtteid mõtlema.
Siis tuleb minu kõrgem mina sosistama... Teda pean lihtsalt kuulama...
Mina olen mina. Parimates aastates ja parimas kehakaalus, parim versioon iseendast. Kellele see minu arvamus ei meeldi, nendega olgu jumal armuline. Minu probleem pole ja ma ei viitsi nendega vaielda.
Oli aeg, kus ma tõepoolest ei kannatanud, kui mind vaadati.. Oi, kui ebamugav see oli... Kahtlesin endas, ehk ja äkki... Enamus inimesi rääkisid , et puuetega inimesi vahitakse, nad on nagu tabu ja nii edasi. Kuramuse kergelt jäi see valearvamus külge korraks... Usun nüüd, et see on valearvamus või miski arvajade endi sees, millega nad ise toime ei toime.
Vähemasti mina olen pilkudest üle kasvanud.
Nüüd mõtlen vastupidi , et ehk vaadatakse hoopis sellepärast, et pannakse mind ennast tähele, mu sära või kui korralik ja ilus, sexi välja näen. Ja enesekindel... Ma ei arva, et pilke püüab vaid mu puue ja ratastool... Nähakse seda ka, kuidas saab puudest üle kasvada ning ühiskonna piiridest välja astuda. Ratastooliga välja rallida.
ja ollagi võluv naine. Naine, kes teab iseenda väärtus ning teiste väärtusi.
Ja kui keegi jääb vaatama mind nii, et panen seda tähele, siis pilgutan silma ja naeratan. Eriti hea kelmikas relv meeste puhul. Päriselt ka. Mõni keerab selja, mõni naeratab vastu... Rohkemat polegi vastu.
Laste puhul kehtib sama. Lastele ei saa üldse vaatamist pahaks panna. Nad peavad kuskilt õppima, et on olemas teistsugusi inimesi.
Naised ... Team, et on naisi, kes veidi kadedad mulle, et näiteks mul riideid või saan möllata... Ärge olge kadedad - minu olemise taga on siiski palju vaeva ja pisaraid. Mul jälle pole neid asju, mis teil on.
Oleme tänulikud ja õnnelikud, mis meil on.
Mina olen tänulik tänase päeva eest, tänast oli üks päev elus. Homme uus päev juba...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar