Tegime tiiru Narvaski. Käisime kaubanduskeskuses, nime ei mäleta... Esiteks tahtsin wc-sse... Hämmastav, kui sõbralikud on sealsed inimesed, eriti venelased ja naeratavad. Isegi teismelised noormehed hoidsid Uuskasutuskeskuse ust endastmõistetavalt lahti mulle... Mujal Eestis pole seda ma väga täheldanud...
Mul oli tunne, et tahaks midagi süüa, kuid kõht väga tühi polnudki... Aga üks väike kook... Leidsime "Oma pagariäri" kohviku. Mul ikka nii, et ma võin kookidest elada, kuid mu kaaslased tahavad siiski soolast süüa... Nii ka Nansy.
Nägime siis seinal menüüd. Otsustasime pelmeenide kasuks. Ostsime. Müüja käis pelmeenide pakiga ringi kassa taga ja siis paneb selle kassa kõrvale kaalule. Mingi hetk ta tuli nende külmutatud pelmeenidega me lauda ja küsis, et kas ta paneb nii kauaks need külma tagasi siis vms, kui me sööme kooke. ja siis selguski see tõde, et neid müüdi kaasa. Seinal polnud kirjutatud, et need on kaasa ostmiseks. meie arvasime, et kohapeal ikka serveeritakse. Sama hinna eest muud osta ka ei lubatud. Lubati raha tagasi kanda. Müüja helistas omanikule.
Ma pidin siis ise kaks kooki ära sööma. Nansy ei tahtnud enam midagi...
Jõhvis läksin ostsin heeringat 😂
Nii minu moodi! Süüa magusat alla ja soolast peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar