Nii arvas Nansy mind vaadates... Ega mina ise ka tundsin väga väga hästi. Meil oli Nansyga kokkulepe, et tuleb minu päev ja teeme fotosessiooni. Kus, seda hoidis Nansy saladuses, ütles terve tee ohates, et loodab, et ma pole seal käinud. Teadsin, et üllatuskoht on Ida - Virumaal. Jõudsime Eesti SEJ Settebasseni äärde Narva lähedal. Seal ma tõesti ei olnud käinud. 😍 Imeilus, nagu polekski Eestimaal... Näib, et see koht vaatamisväärtus omaette, autod tulid ja läksid... Üks vanem paar tuli mootorrattaga, numbrimärk oli Soome oma ning mees oli nõus meid Nansyga koos pildistama.
Teine üllatus. Nansy soovis mind auto najal pildistada. Seista ma kartsin, pole kaua ise seisnud.... Siis pani ups kapotile istuma - rissand, ma värisesin. Tundsin nagu ujudes, et kohe kukun...et hoia käest, siis hästi... Samas oli uhke tunne - istun autokapotil. Ja teadsin, et ma ei lenda, kuid Nansy ei saanud minust lahtti lasti, mul kohe kartus... Nii hoidis ühe käega fotoaparaadi, teisega mu sõrme... Aga pildid tulid v väga ilusad.
Õhtul ütles Nansy, et kui ta hakkab fotograafik, siis olen mina modell nr 1. Täna sündis modell Tiia... Võtan väljakutse rõõmuga vastu. Mulle meeldiks modelli töö. Küll ületan hirmu, et istuda autokatuselgi, kuiu vaja.
Tänasest jagub homsekskii paarik postituseks mõtteid ja hetki.
Oli väga ilus emotsionaalne päev .
Avastasin end uuesti... või noh sügavamalt või taolist... Ma ei tea, kuidas õieti öelda, kuid minu sees on selgus ja rahu... Sellest homme....
2 kommentaari:
Üliõnnestunud soeng ja värv!
Tuhat tänu
Postita kommentaar