Kõik on siiski hästi!!!

Mina olen vahel hädaldanud, et keegi ei käi külas ja nii edasi... Tõesti vahetevahel tunne, et siin käivad mu abistajad - mitte, et mul nende vastu miskit oleks... Vastupidi hoopis ju...

Siiski vahel sooviks kellegagi lihtsalt olla... Kella vaatamata, tunde lugemata, raha arvutamata... Need väiksed tegemised on seotud IAT-ga,  Paberi- või arvude majandus meeldib mulle ka. Kuid kui saab liiga palju aeg ajalt, sooviks mõni hetk puhkust.   

 Iseendastki puhkust ja abivajadusestki. Mõtlemisest, mis abi vajan veel, kui  abistaja viis minutit veel siin on...

Sooviks olla. Lihtsalt.

Tean, et seda tunnet palju ei saa aimata ka... Ühelt poolt on veider tunne, teisalt on vägagi inimlik tunne. 

Ja  siis tuleb üllatus!!!

Mu endised isiklikud tulevad külla. Täna käis Johanna.

Siis saan aru, et mu seesmised jauramised iseendaga on mõttetud ja vingumine... Mulle pole jauramist, et näiteks keegi ei käi külas,  vaja. See pole üldse minulik. 

Usutavasti olen olnud  hea boss, ja muidu ka kihvt inimene, et leitakse minu juurde tee ikka ja jälle... Päris elus taaskohtumine on hoopis rõõmsam ja vahetum , kui  kuskil facebookis... 

Kõik on siiski hästi!!!

Olen tänulik oma inimeste eest.

Küll saan ka puhata, nii et keegi ei pane tähelegi, et mina puhkan ja olengi lihtsalt. Ka selle nippi olen õppinud ära elus. 

Tänagi lihtsalt olin Johanna ja ta väikese tütrega.