Sain niisiis uued hambaproteesid suhu
Ülemised hambad on suurepärased juba esimesest hetkest, mil nad sain suhu. Ei tunne erilist vahet, kas uued või vanad hambad, kuigi suus peaks püsima ka proteesiliimitagi. Seda ma ei oska veel öelda...
Alumise hambaproteesiga tuleb tasakesi harjuda. Kuna olen olnud aastaid ilma alumiste hammasteta, siis lihtsaalt lõualuu ja põselihased ei ole harjunud. On tunne, et suus on võõras asi, mida tahaks välja sülitada või hammustada... Ajab öökima, sõna otseses mõttes. See olevat nii enamustel, kes saavad uued hambaproteesid.
Ma teadsin, et nii lihtsalt alumistega ei lähe, et tee ja kanna ja naerata...
Täna suutsin kõige kauem olla kõiki hammastega 10 minutit korraga. Eks iga päev proovin, harjutan... Loodetavasti kandmise - olemise aeg pikeneb iga kord...
Jäin mõtlema, kui kaua pole olnud õieti alumisi hambaid... Ausalt ma ei mäleta. Viimane hammas tõmmati välja, kui olin 39. Siis tehtud protees kadus käekottist, vist...
Arstirohtude võtmise nahka ongi mu hambad läinud. Mulle andi lapsena mingit rohtu valesti...
Mina ise olen olnud suht rahul aastaid enda naeratusega. Oma näo ilmega. Loomulikult alati võiks naine ilusam olla, aga samas on väline ilu vahel petlik. Naine on siis ilus, kui ta kiirgab naeratades seestpoolt siirust ja sära väljapoole.
Maali "Naerata alati" võite ehk kunagi näha dr Kivimuru kabinetis....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar