Praegune hetk ütleb mulle palju muud. Olnud hetk näitas taas, et miski võiks olla teisiti varsti. Lähiaastal... Juba keeruline on seda varsti-aega määratleda... Ja kui muutubki ühel ilusal ja paremal ajal, siis ikkagi jääb võimalus. et kõike ei saa siin ja kohe. Ma ei ütleks, et see mingi risk, mida kohutavalt karta... Elu on kulgemine. Ja ehk tuleb ära jäänud järgmisel hetkel hoopis teisel viisil. Ma ei tea ju. Ehk ongi parem või ka põnevam, kui ette ei tea... ega tee plaani, kus konkreetselt kõik kirjas... Loov kulgemine võiks kulgeda lihtsalt. Muidugi on hea endale soovida küsides kõrgemalt head ja paremat.
Mine tea, milleks see hea oli, et täna mõni asi ja minek ära jää...
Soovisin minna õue. Ka väikesele peole... Oli kutsutud ning ilus ilmgi. Patt oleks toas kükitada... Nõnna mõtlesin juba eile ja hommikul... Et sebin end ikka kuidagi trepist alla. Mul oli isegi isiklik abistaja Mary Angela, kes oleks suurima hea meelega minuga õues tšillinud, kuid ta pole veel ühtki astet proovinud kellegi osava turvamisel . Seetõttu ma ei lubanud tal mind trepist alla viia... Kuigi Mary Angela uskus, et saab hakkama. Mina usun samuti, et saab hakkama. Kuid seekord kuulasin siiski kõhutunnet. Suvi ees, küll jõuame veel palju palju koos väljas käia. Bussigagi sõita.
Kõik osavad trepist mu ratastooliga käijad olid kuskil oma elu sees. Nii ma ei leidnudki kedagi appi. Veidi kurvaks tegi olukord kui selline. Samas saan aru, et kõikidel omad elud. Kuid siiski tundsin kurbust... Üleüldist kurbust, et ma ei saa olla see, kes olla sooviksin.... Igalpool aina takistused ja äraütlemised, ma ainult punnitan kogu väest mitte alla andma ja nii edasi...
Siis olin pahur, miks ma elan veel siin. Miks trepid mõeldi välja... . Miks ma ei võiks lennata hoopiski... Muide, lendamissoov on olnud salaja lapsest saadik, mitte kõndimissoov...
Seejärel sain aru, et tegelikult on palju vägagi hästi.
Sai tehtud välja minekuks end taas kenaks. Aga miks ei võiks jällegi kodus kena printsessilikult välja näha... Iseendale armas ja kena...
Kink saab teine päev üle anda, ongi sünnipäevarõõmu kauemaks...
Ja takistused on ületamiseks. Üks ta puha, mis moodi, aga neist saab jagu. Esiteks, ära ole kogu maailmale solvunud ega vihane lõpmatult. Hetke paar võib. Tunda ka halbu ja nukraid tundeid. Ei pea neid kartma.
Muidu ei saagi enam aru, kui hästi on. Tõesti hästi.
Ja ma ei punnita midagi.
Olen selline nagu olen.
Teen täpselt nii palju kui hetkel suudan ja võimalik.
Kukun. Tõusen. Lähen edasi.
Mul lahe oma elu.
Võimalik kõik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar