Naiste mängud

 Kui suvepäeval naised kokku saavad, tuleb ometigi õhinaga hakata juuksed värvima, soengud tegema , kulme kitkuma - ühesõnaga kodu ilusalongi naudima... Üksteisega riietest ja ehtetest rääkima. Koogi küpsetama. Kohvi juues külajutudest osa saama... 

Mina Maarjaga oleme neid mänginud juba pea nelikümmend aasta üheskoos, vahel tihedamine , vahel harvemini... 

Oli tore naiselik päev.

Tulevane - poolik -- köögiriiul

 

Puudub vaid kuum suudlus... 😅

 

Mitu kuud tagasi tuli mõte, et mu riiete seas võiks leiduta taas tragi.. Sai otsitud.... Kes otsib, see ka leiab 😂 Ja veel ROHELISE. Ausalt ka, värvilist ma ei otsinudki... 

Täna kirbukal - armastan tõesti kirbukaid ja kaltsukaid, seal on värve ja kihvte asju - naeratas laialt minu tratgi vastu. 

Tavaliselt ma poes ei viitsi proovida selga. Täna proovisin. Kui õues poleks olnud nii kuum, siis oleksin tragi selga jätnudki... 

Aga ma näen välja nagu moeajakirjast hüpanud... Või mis... 

Olen tõesti happy!!!

Nii tore on ise osta endale miskit ilusat ja kihvti. Samas pole ka vastu, kui vahel tuuakse mulle riideid koju kätte. Ikkagi teine ring nii või teisiti... Kuid siiski, ise minna ja olla on hoopis muu. Seega olen alati tänulik, et saan minna ja olla ise kohal poeski. Ei ole virinat,  näiteks, et palavusega jälle poodi... Ja lõpuks, ega ma ju päevast päeva ka ei käi poodides. Ei viitsikski... 

Täna veetsin ilusa päeva väljas. Võtsin päevast maksimaalse. Niigi saab praegu üle mitme päeva välja. Ma ei teagi, kumb palavam, kas tuba või õu... Igatahes mulle meeldib päike ja suve sära ja hea soe ilm... 

Puudub vaid ideaalset kuum suudlus... Olen siiski naine, kes võiks lubada neidki kavalaid igatsusi... 😉😊 

Sinu joonistused jäävad...

 See on uskumatu, et sina, Allar, lahkusid vikerkaarele... Vikerkaarele, mis on sama värviline, nagu mu silme ees iga su joonistus... maal... Sa tegid võrratult kunsti suu abil... 

Mitmeid kordi mõtlesin, et võiksin minna sulle külla hooldekodu.. Väga tahtsin sattuda su näitusele... Suhtelise lühikese kunstniku elu jooksul said teha mõned näitusedki... Ma naersin veel rõõmuga, et varsti oled minust ees... 

Kuid ma ei kohtunudki sinuga ... 

Praegu tean, et eal ei või midagi lükata lõpmatult edasi... Tuua endale vabandusi ja looda, et kord vabandused saavad otsa... ning siis teen, lähen, olen... Lõpmatu saab ka lõpuks lõpp... Siinses elus... 

Aga mul on väga hea meel, et minul on olnud ka võimalus olla julgustaja sulle, et hakka joonistama.... suuga...  Facebookis ... 

Usun, et nautisid värvilist kunstniku elu..

Sellel kevadel sääse poolt ära ristitud

Nii juhtub kui mina põõsasse ära-unusta-mind-lilli korjama! Isegi jõe ääres ei olnud nii palju sääski, kui ääres põõsaste all. Ma arvan, et minu peal oli veel vähe sääski, Kristil oli rohkem. Üks vaene väike sääsk leidis oma elu lõpu täpselt mul otsa ees... 

 

Võtsin lillekimbu enda kätte, sest Kristil oli vaja kätt minu tooli tõmbamiseks. Äkki hüüatas ta, et tema ei olegi näinud, kuidas ma käega lilli hoian! Jäin mõtlema, et tõenäoliselt ta ei olegi enne näinud. Vahel on lahe endastmõistetavate asjadega üllatada abistajaid ka. 

Aiamaale me tooli ees seekord puudega liblikat... Keegi ta ühe tiiva pooleks hammustanud... Panime ta põõsa alla, lootes et äkki saab hakata 3 tiivaga lendama... 

Rõõm ja kurbus käivad ikka käsikäes... Täna ei olnud üldse nii särav päev, kui ma siin postitan...

Aga mina leidsin soovikaevu

Sellist soovikaevu ma ei ole unes kah näinud! Ainult väike apsakas, mille ma võin kohe ära parandada, kui ma satun kaevu juurde - ma ei vändanud vänta! Mulle öeldi, et ainult sel juhul läheb soov täide, kui vändata vänta. Aga selle vea parandamine võib tulla üsna varsti, sest see äge ja kihvt soovikaev on mu aiamaa vastas, pole üldse kaugel! 😀 Igaks juhuks ma ei ütle kõikidele, kus mu aiamaa täpselt on, muidu tuleb soovijaid äkki liiga palju... 😂

Ma ütlen et mul on ikka geniaalsed noored, kellel on kätt, silma ja kunstiannet! Ma tegelikult soovisin ühe soovi ka, puudutasin huvi pärast vänta ka. Aga ma lihtsalt ei teadnud, kas vändata võib.

Aga mis soovi ma soovisin, see jääb küll kaevu ja minu saladuseks...

Aga mul on veel soove...

Kass Bongo avastas õue maailma

 Võtsime Bongo rihmaga maja ette. Ta on alati tahtnud piiluda mis on välisukse taga. Kristi tõi sülega õue. Pani ta võililledesse, heina.... Bongo hüppas välgukiirusel mulle sülle, mida ta ei ole mitte kunagi teinud! 😀 Me tahtsime ikkagi, et ta kõnniks heina sees ja uuriks maailma, aga ei... Ratastool oli tema ainus turvaline paik 😀 Siis sai jooksma ja jooksis välisukseni, et laske aga tuppa... 😀 Kusjuures maja ees oli hiirelaip, ta isegi ei pannud seda tähele 😂 No on kass või ei ole...

Järgmine kord on ta ehk kauem õues. Me lihtsalt ei lase tal tuppa joosta. Nii arg kass ka ei saa olla...

Emajõe ääres

 Emajõe äärde mines nägin, et vana armas pajupuu - minu meelest on või oli paju - on murdunud... 

Selle puu taustal on saadud  mitmeid hetki jäädvustatud.... Küllap see pilt jääb viimaseks... 

Ilus oli... 

Selle pildi tegime Ingridi ja Kaiga kuskil juulis 2020. Paju kaugemal selja taga.

Igatsesin veel murtud oksale istuda.... Siis polnud tugevaid käsi, kes/mis mind tõstaks...

Täna ronis Kristi murtud puul. Kui oleks keegi kolmas julge veel meiega olnud, oleksin julgenud puul istuda.... Ma poleks kartnud, kuid tean oma keha, et ta hakkab rõõmustki tõmblema, kitsal ja kõrgel võõras kohas... Aga kui keegi mind turvab, siis kõik hästi.   

Emajõe vesi oli täitsa soe.

Õnnepäev meil

 

 

Orhidee läks õitsema!!
Pea kolm aastat tagasi kinkis Kristel ta mulle https://www.tiiajarvpold.ee/2021/08/jalle-hea-tore-paev.html. Kaks pool aastat  nägin vaeva, et orhideed taas õite saada. Vahepeal oli olukord lillel päris kehv. Aga ma rääkisin, kuidas viskan sind, kui armastan sind... Ja siis hakkas äkki õiepungi kasvatama... 

Täna on õnnepäev meil 💖 Esimene õis lahti. 

Esimene orhidee, mis õitseb mul teistkorda... 😍

Mul virin, miks mul pole virinat

Tõsimeeli, miks ma ei oska viriseta/? Küll kuuma või külma pärast või mille iganes pärast... Ma tõesti ei oska.  

Kuigi võin ka palju oma jonni ajada. Või muretseda... Vahel see aitab. Vahel ei aita. Ajab rohkem veel närvi.  Mulle ei ole vaja närvilist mind. Ammugi  teistele ei ole vaja närvilist mind. 

Sedasi ma arvan.

Igasuguse ilmaga on vahetevahel kuulda virinaid... Siis küsin endalt, mis mul viga... 

Mulle meeldib päike ja umbes +25 ilm. Siis on olla hea ja mõnus. Erksam. Kuid mulle ei meeldi näiteks see, et  ma ei saa minna ujuma täpselt siis, kui tahan. Aga seda ei saa tõenäoliselt  enamik inimesi. Seega, see pole põhjus, miks päike nii kuum ...miks nii viriseda...

Jah, mul on ka kuum. Ma ei saa ise aknadki lahti - kinni, kui üksi olen... Ei   ole iial saanud. Ega sellepärast veel kuumus süüdi ole... 

Looduse vastu ei saa.

On  see, mis on. 

Võiks olla tänulik, et rahulik ilm. 

Vihma oleks ka vaja väga. 

Hommikul tahtis linnuparv köögiaknast sisse lennata. Kiusaid Kass Bongot. Mitte vastupidi. Nad ehmusid minu karjatusele, kuhu tulete... '

Täitsa jama lugu oleks olnud, kui parv linde oleks toas lennanud. Pääsukesed polnud... 

Üks päev lendas tuvi akna vastu.

Miski jama on lindudega sel kevadel... 

Nunnu kohvimasin ...

 

... leidis oma koha mu köögis. Minu köök arvatavasti talle teine köök ja siin uued kohvjoojad...Leidsime Kristiga nunnu juba nädala alguses tasuta kraamist facebookist, asukoht Tallinn... Minu armsal hästi teenitud kohvimasinal hakkas kütekeha läbi minema, kohvi tilgutas tilk haaval kolm tundi. Minul sai kannatus otsa, kuigi olen ju kannatlik igas mõttes. Oli uut vaja. 

Ma ei torma pea mitte kunagi päris uut ostma, ükskõik mida. Vahel siiski, kuid siis ka ei torma... 

Nunnukas tuli postiautomaadi. 

Aga täna postiautomaadi juures avastasime, et Kristi unustas telefoni koju. Õnneks oli ta koduni autoga tagasi sõites paari  minuti tee... Mind ja mu ratastooli tagasi toppida autosse paariks, max viieks minutiks oleks olnud  suhteliselt mõttetu... Seega jäin sinna samasse ootama. Alguses käis küll peas läbi, mida inimesed arvavad, kui näevad, et seisan - loe ,ratastoolis istudes - seal, et ma ei viitsiks kellelegi midagi rääkima hakata - kujutage ette, et mina ja arake... Pole ju minulik!!! 

Siis nägime taarapunktis suurte pudelite kottidega noormeest. Palusime teda, et valvaks mind või nii... kui toimetab oma pudelitega. Ta naeratas. Oli nõus. Vahetasime paar sõnagi. 

Mul oli mõnus olla linnas Vahi Selveri ees üksi. Ikkagi üksi. Viis minutit. 

Siis tuli Kristi tagasi. Käisime poes. Tulime poest auto juurde. Alles siis sõitis noormees taarapunktist minema ja lehvitas meile,

Selline vahva vahejuhtum siis

Kodus nunnu kohvimasin tegi kohvi valmis vist kolme minutiga. Hästi kiirelt.

Vana masinaga jätsin ilusti hüvasti. Ta läheb jäätmejaama. 

Minu vanal 110. sünniaastapäev

 Jälle ainus pilt vanaemast ehk minule vanast. Kuigi ma kunagi ei mõelnud, et vanaema on vana... Ta oli ja on vana!!! Olen õnneseen, et mul on olnud vana, kes õpetas mulle elu üle mõtlema ja ka samas natuke lollusi tegema 💖😊😊

Podcast SANDID HOOS - minu esimene jutuajamine poctcastis üldse

 Tuligi avalikuse ette täna😉😉 

Kuulasin ise ka otsast lõpuni. Jäin iseendaga suhteliselt rahule. Kuigi vahepeal ei avanud oma suud, mistõttu sõin osad sõnad ära... Seda olen õppinud laulmisest, et vaja alati suud pärani lahti teha. Mul kindlasti rääkimisel, kuid aeg-ajalt ununeb ära olles rääkimise sees.....

Mulle öeldi juba, et meeldib, kuidas hääldan laulvat "Jaa" . On küll  natuke laulvat... praegu kuulan...

Palju oleks võinud veel räägita. Lisadagi... 

Kuid vaatamata enda kriitikale olen ikkagi rahul. 

Tuhat tänu ka noormeestele, Jüri ja Maikelile, kes teevad tõsist asja ja kellega oli mõnus vestelda! 😍

Loodan südamest, et mõnel poctcasti kuulajal avardub silmaring, kes veel kahtlevad, et sandid ei ole eluhoos.

Päris alguses, kui podcasti loodi, siis mõtlesin küll , mis nimi... 

Nüüd aga ... Kas NUNNAD HOOS või SANDID HOOS - vahet ju pole 😋    Kõik inimhinged vajavad armastust, vabadust... 💖💕 Kõik eluhoos 💖😉

132 värvi joonistamiseks

 

Nüüd miskit tõsisemalt

 

Aiamaale minnes leidsime konna. Arvatavasti vaesekene oli kuumast shokis. Kristi kallas talle veepudelist veidi vett... 

Konn hakkas hüppama. 

Mina kilkasin, et prints, kuid ma ei suudle... Kristi teadis, et me käed võivad liiga kuumad olla, kõrvetavad konna... Võib olla tõesti. Ei tea konnadest eriti palju...  

      

Tavaliselt piirdub teadmine, kes kardab või ei karta konni. Või konn muinaslugudes prints... Ja teedel võib olla konni... Ja nii edasi... Aga nende hingeelust mina küll ei tea eriti midagi. Tunnistan. 

    Tänagi lasin oma printsil minna.

Ei tahtnud, et kuumeneb suudlusest üle...!!!

Tänan siiski prints-konna, et ta mu teele just täna sattus! 

Ma mõtlesin, millal on õige hetk postitada, mis mulle meeldis kõige enam Suudlevast Tartu kontserdist ... See oli vaheklipis pool viivu, kui ratastoolis suudeldi ka. See oli lihtsalt  nii lahe ja inimlik, et kedagi polnud suudlemiste analüüsides - uuringutes ära unustatud. 

Kõik vajavad õnne.

Suudlusi. 

Ja samas tean ise, kui keeruline on olnud mul endalgi mõelda, et mu huuled võivad suudelda, et puue ja ratastool... Nüüd küll teised tegurid, miks viimased aastad pole suudelnud... Ma lihtsalt ei ole leidnud, keda suudelda. Lasin tänagi printsil ära joosta... Nali naljaks, kuid elu tundub vahetevahel kummaliselt halenaljakas... On mehi, kes tahavad kohe ja ainult voodit - noo, palun, kuid minuta... Nii mõnus on ka üksi voodis magada. Vähemasti minul. On mehi, kes ei julge minuga kohtuda, kuigi nagu soovitakse... See on vist nende eelarvamustest kinni, et kuidagi erivajadused ja tugev,. kuid samas õrn naine ei sobi kokku... Kuid mina olen lihtsalt eriline naine.  Soovin kohtuda ka eriliste inimestega. Ma ei  mõtlegi, et meist saab koheselt jumal teab kes... või milline paar... Ei. Imeliselt särav suhe  võib juhtuda veel vaid ühe erilise meeshingega, kui ta ainult mind üles leiab.😉 Ise ei jookse teda taga ajama... 😂😋  Kui ta mu teele satub, küll ma siis peatun  ja naeratan.  

Selline kelmikas postitus täna.

Ja veel, erivajadustega inimeste seksuaalsusest on minu meelest räägitud kuidagi vääralt. Ühelt poolt on normaalne, teisalt ebanormaalne. Samas ei räägita armastamisest / armastusest ega õnnelik olemisest... Ja kui räägitakse, siis väga vähe.  Seda minu meelest. Aga see on pikem jutt, laiem teema.

Pärast hommikukohvi...

 ... otsustasin, et lausa pean õue minema. On ju nii pagana ilus ilm. Õues saan olla niigi minimaalselt - patt oleks mitte kasutada võimalust. Täna oli mul isiklik abistaja Kristi, kellega saab  ikka hullemaidki asju teha ja õueski käia... See on minu elu, ma pean lihtsalt valima, kellega mida teen ja siis ei tundugi olema takistust. Ei olegi neid. Sest mina olen siiski oma elu - oluga sedavõrd harjunud nagu kõik teisedki inimhinged. 

Täna sain isegi pesu kuivama panna ja tuppa tuua. Muidugi Kristi kätega, kuid pesuga kausi sain siiski süles tassida. Ideaalne pesu ilm oli - nelja tunniga pestud ja kapis tagasi õuelõhnaga. 

Sai veidi aiamaal möllatud. See aasta küll peenraid eriti pole... Lilli ja tilli on. Õunapuu õitseb. Ehk saab ka mõne mammu... 

Sai veel Mellistes shoppamas käia. Külmkapp oli taaskord sõbralik .-  loe, tühi - et ei pane pead valutama, mida süüa...

Nüüd avastan, et olen veidi päikest saanud. Lahe. 

Natuke  tegin  tööd ka.

Mida veel tahta...

Pidu tuli ise mu tuppa

Ma eile ju kirjutasin, et ära jäänud asjad võivad tulla järgmisel helkel ikka minuni/sinuni... Hoopis teisel viisil, kui ta peab kohale jõudma. Mõni asi ei jõua ka iial kohale, siis ei ole südame sügavusest või põhjast seda soovinud... Eilne ära jäänud väikene pidu tuli ise mu tuppa hommikul, kui ärkasin peoriietega ja sassis juustega nagu oleksin  öö otsa pidu pannud... 😂😂😂  Ausalt ei pannud... Aga tänane päev algas naeruga ja on  olnud väga hea.

Ilusal pühapäeval ilusti veidi pahur...

    Natuke andsin alla. Tõesti.  Tavaliselt ma ei räägi ega kirjuta nii. Vähemasti mitte väga avalikutt. Üleüldse seda mõtlengi üliharva... Praegugi juurdlen, millele või kellele üldse ma alla andsin... Võib-olla olnud hetkele, mis ei olnud päris see, mis soovisin... 

Praegune hetk ütleb mulle palju muud. Olnud hetk näitas taas, et miski võiks olla teisiti varsti. Lähiaastal... Juba keeruline on seda varsti-aega määratleda...    Ja kui muutubki ühel ilusal ja paremal ajal, siis ikkagi jääb võimalus. et kõike ei saa siin ja kohe. Ma ei ütleks, et see mingi risk, mida kohutavalt karta... Elu on kulgemine. Ja ehk tuleb ära jäänud järgmisel hetkel hoopis teisel viisil. Ma ei tea ju. Ehk ongi parem või ka põnevam, kui ette ei tea... ega tee plaani, kus konkreetselt kõik kirjas... Loov kulgemine võiks kulgeda lihtsalt. Muidugi on hea endale soovida küsides kõrgemalt head ja paremat.

Mine tea, milleks see hea oli, et täna mõni asi ja minek ära jää...     

 Soovisin minna õue. Ka väikesele peole... Oli kutsutud ning ilus ilmgi. Patt oleks toas kükitada... Nõnna mõtlesin juba eile ja hommikul... Et sebin end ikka kuidagi trepist alla. Mul oli isegi isiklik abistaja Mary Angela, kes oleks suurima hea meelega minuga õues tšillinud, kuid ta pole veel ühtki astet proovinud kellegi osava turvamisel . Seetõttu ma ei lubanud tal mind trepist alla viia... Kuigi Mary Angela uskus, et  saab hakkama. Mina usun samuti, et saab hakkama. Kuid seekord kuulasin siiski kõhutunnet. Suvi ees, küll jõuame veel palju palju koos väljas käia. Bussigagi sõita.

Kõik osavad trepist mu ratastooliga käijad olid kuskil oma elu sees. Nii ma ei leidnudki kedagi appi. Veidi kurvaks tegi olukord kui selline. Samas saan aru, et kõikidel omad elud. Kuid siiski tundsin kurbust... Üleüldist kurbust, et ma ei saa olla see, kes olla sooviksin.... Igalpool aina takistused ja äraütlemised, ma ainult punnitan kogu väest mitte alla andma ja nii edasi...     

Siis olin pahur, miks ma elan  veel siin. Miks trepid mõeldi välja... . Miks ma ei võiks lennata hoopiski... Muide, lendamissoov on olnud salaja lapsest saadik, mitte kõndimissoov... 

Seejärel sain aru, et tegelikult on palju vägagi hästi. 

Sai tehtud välja minekuks end taas kenaks. Aga miks ei võiks jällegi kodus kena printsessilikult välja näha... Iseendale armas ja kena...

 Kink saab teine päev üle anda, ongi sünnipäevarõõmu kauemaks... 

Ja takistused on ületamiseks. Üks ta puha, mis moodi, aga neist saab  jagu.     Esiteks, ära  ole kogu maailmale solvunud ega vihane lõpmatult. Hetke paar võib. Tunda  ka halbu ja nukraid tundeid. Ei pea  neid kartma. 

Muidu ei saagi enam aru, kui hästi on. Tõesti hästi. 

Ja ma ei punnita midagi. 

Olen selline nagu olen. 

Teen täpselt nii palju kui hetkel suudan ja võimalik.

Kukun. Tõusen. Lähen  edasi. 

Mul lahe oma elu. 

Võimalik kõik.

Rabarberikook - see on kevad

 

Küpsetasin rabarberikooki. 

Mary Angelaga naeratasime;:nüüd on kindlalt kevad käes, rabarberikook tehtud 😀

Mu meelest on rabarber kevadine söök. Teisel ajal pole see, mis kevadel. Ja veel esimesed rabarberid. 😋😀

Keedetud sai veel rabarberimahla. 

Nüüd võiks veel kisselli teha. Ja võib - olla veel moosi, kui 

mõelda loovalt...

Ja jälle naudin üksi rabarberiõhtut. Ei ole aga hullu. Tean, et kuskil keegid veel üksinda ning mõtleme omaette, miks me ei ole Tartus suudlusemiseks valmis... 😉😊😋 

Noo, oli alles tihe ja rõõmsalt asjalik 16. mai

Hommik algas laulutunniiga. Nii vara pole vist ma laulnud. Minu enda meelest siiani kõige parem esitust laulust, mida kindlasti tahan laulda ja laulangi 2. juunil Paivillas. Minu jaoks veidi raske, kuid samas kõnetav laul. 😉

Siis kohe Tartu. 

Hambaarstil käidud. Sellest teen omaette postituse lähiajal. 

Väikene shoppamine. 

Kohtusin esimest korda väikese neiu Lauraga. 

Olin seda kohtumist soovinud mitu kuud. Usun, et saime sõbraks, kuigi alguses uudistati mind küll umbusklikult, mis mõttes tädi Tiia sõidad mu vankri kõrval... 

Neiu emme Pillega oli samuti otseloomulikult suur rõõm taas päriselt kohtuda. Viimati nägime umbes täpselt kaks aastat tagasi...Pille on olnud minu üks väga hea isiklik abistaja. Ja mine sa tea, kui ta poleks kavalalt sundind mul värvid ja lõuendi ostma, kas ma oleksingi täna kunstnik... 😋😊 Aga hea on ikka ja alati mõelda, mul on sõpru, kes on minust nooremad. Nii ei vanane mu hingki. 

Isikliku abistaja amet mu juures on imeline. Töölt minnakse, kuid väga sageli jääme siiski suhtlema. 

 

Ja siis kohtusin Kaupoga. 

Huvitav on see, ert Pillel tuli meelde, et kaks aastat tagasi kohtusin ühel samal päeval tema ja Kaupoga. Nagu tänagi. Tekib traditsioon  juba nagu... 

Tõesti, tõesti Kaupoga sai ka Pierre s istutud kahe eest. Tänagi särasime mõlemad. Jutu jätkuks kauemaks. Leppisime kokku, et võiks rohkem kohtuda, kui kahe aasta tagant. 

Kaupo on olnud minu parim psühholoog. Oleme teinud koos projekte ja koolitusi. Mina olen saanud tema kõrval olla ka koolitaja.

Kaupo on lihtsalt sõber.

Olen tänulik, et paarkümmend aastat tagasi viisid teed kokku meid. Kaupo on rikastanud mu elu ja julgustanud mind väga. 

Täna sain kesklinnas jalutatud nagu vanal heal ajal. Ja kohe valgusfoori juures tuli vastu Ragnar. Vahetasime paar sõna. Kallistasime.  

Ragnar oli esimene, kes ütles, et ma võiks näitust teha...  Nüüd keerleb näituste karussell  mul... 

Autodega sõites nii ei näe tuttavaid tänavatel. Jalakäimisest - loe ratastooliga rallimisest tänavail - tunnen vahel puutus...

Möllatud sai köögis. Väheke.

Õhtu oli TU Akadeemia zoomi live.

Ja panite tähele - mul olid juuksed lahti. Mulle meeldivad  lahtised juuksed kõige rohkem. Kui aus olla. Kuid lahtiste juustega saan olla kõige vähem...

Oli imehea kevadpäev.

Lihtsalt hea päev

Tegelesin oma  lilleaiaga tubades. 

Aloed on mind aastaga sõbraks võtnud  ja mina armastan neid. Aloed sain Germanilt, neile oli vaja kodu. 

Teisedki taimed elaad  suhteliselt ilusti. Mõni ajab poegi. Mõni vars või leht närbub... Muidugi kurb, kui närbub... Aga elu see - ilu ja vähekene koledam ikka üheskoos. Õnneks läksid vaevatud taimed kompossi uuele rõõmu andmise ringile. 

Hommikul teretasin head päeva.

Leidsin kapist ühe vana armsa kleidi. Mul peab seljas olema riie, olgu see siis kleit või seelik vm, mis mind kõnetab just sel hetkel,  sel päeval, kui kannan...

Tegime kevadist mannavahtu. Rabarberist. Lisasime Mirjamiga mett. Esiteks suhkrut on vähe hetkel, ja teiseks mesi  on kasulikum.  Mikserdasin ise. Tulemus hästi mõnsa mannavaht.  

On jälle aeg, kui pesu saab kuivatada õues. Pole paremat lõhna pesul, kui õue lõhn . Linnas seda lõhna kindlasti ei ole.

Homme tuleb tihe päev. Kuid kindlasti asjalik ja väga rõõmus.

Uus talvine maal

 Siin ongi see uus õli maal. 

Selle maalidee tuli uitmõttena juba Nelijärvel... Siis saatis Arelin  Norrast pilte. Silma jäid koheselt kaks pilti... Esimesest maalisin "Metshaldja kodu".  

Nüüd see. 

Ristin maali "Talve muinasjutt". Selles on palju. Nii olnud lapsepõlve talvesid kui ka sele talve kelgumatk. Ja loodan, et tuleb veel talvesid, kus teed viivad ei-tea mis rõõmudeni. 

Puude tagant võib siiski näha Norra mäge. Kuid minu jaoks olulisem oli ja  on soomekelk. 

Et ma ei puudutaks enam sõrmeotsagagi!!!

Seesugune palve pandi südamele laste poolt, et ma ei puudutaks enam sõrmeotsagagi kruusi - muidu jälle lõhun 😀 Varvastega võin, on kindlam! Vist. Tibul on ikka mimmulik mamma 😂😍 

Soovisin lastelt ainult uutr sanga, mis ju olemas oleval kruusil kruusil kukkudes katki läks. Muud õnnerõõmuks poleks vaja olnud... Nüüd olen mitmeid kordi rohkem õnnerõõmus! 

Head Emadepäeva!

 

Olen õnnelikult tänulik, et mul ema ja mamma, kes on kinkinud mulle võimaluse olla mul ema. Nad  on küll endast andnud omamoodi kinki, kuid need on väga võrratud kingid.

Ema kinkis mulle elu. See on suurim kink mulle.

Mamma on kinkinud õpetusi ja  julgustust olla parim ema.

Ma tean, et emaks olemine vahetevahel ei ole kerge, kuid  alati on armastus ja rõõm. 

Ja lapski pole olnud vahetevahel kerge olla. Siiski on mul kui lapsel vaid armastus ja tänu emale ja mammale.

Aitäh, et oleme emad ja lapsed.

Isikliku abistaja töö ootab SIND

Hei, Sina, kes Sa soovid olla

         minu isiklik abistaja! 

Mõtled, kas sobin  ja mis töö see on... 

    Julgustan Sind aru saama ja

  tulema proovima seda lahedat tööd!

Sobid, kui soovid olla

          minu lisakäed ja lisajalad       

       ehk abistada mind füüsiliselt 

          toimingutes / toimingutes, 

    millega  mina ei saa füüsiliselt hakkama.     

 Ise teen palju jalgadega, eriti kodus olles.              Ma ei vaja kõrvalabi pidevalt 24/7.

Vahel, kui vaja, oled mu hääl ehk tõlk.                  Mul on hääldus - kõnepuue, 

       kuid räägin ja kogunisti laulan. 

Mu kõnega on vaja natuke aega harjuda. 

Sina, kes Sa                                                                                                                      rõõmsameelne ja usaldusväärne, 

                    pisut seikleja, 

                                 avatud uuele ja avastamisele, 

                                              keskmise füüsilise jõuga.               

Töö on lihtne ja vahva. Ideaalne lisatöö.  

                                         Väljaõpe minult. 

                                                Töö saad selgeks mõne päevaga.            

         Tööaeg kokkuleppel, kuid lähtudes siiski minu vajadustest, plaanidest.                                       

Isikliku abistajana abistad mind 

kui õnneliku ja väga tegusat naist

kodus - tööl - puhkehetkel.

Enda poolt Sulle pakun rõõmsat ja rahulikku töökeskkonda. 

                                           Muidugi piiluda tavalisesse ja erilisesse  oma ellu.

                    Tunnis alguses 7 €. Lepingut MTÜ TM Loovus´ega

 Sinu peamine töökoht on mu kodu, reisides näiteks hotellid jm. 

            Reisid ja rändamised minu kulul. Ehk ka välismaal.

                  Võib juhtuda, et minuga olles saad endalegi uusi tutvusi.                                                                                                                                      

              TULE PROOVIME TŠILLIDA JA RALLIDA  HEA TIIMINA!

Mulle võid kirjutada tiia@lux.ee , tmloovus@gmail.com või facebooki postkasti ning helistada 5529317, vastan sõnumitele ka. Küsi huvitavaid küsimusi ja ütle mõne lausega, miks soovid isikliku abistaja tööd minuga ja mu juures.  Siis saan minagi omaltpoolt veel rõõmsasti räägita lisainfot. 

Ootan põnevuse ja rõõmuga!

 

Virmalised öösel

 

Mulle saatis pilte Nansy. Minu suur aken valge. Olin veel üleval...  Magama minnes ei näinud ma aknast midagi kahjiks...  Võrratu taevas siingi.

Uus TALVINE maal...

 ... valmis mõned tunnid tagasi, 

Pilt saab olema hiljem siin.

Et teil lugedes igav ei hakka, siis arvake, mis  on maalil kõige olulisem. Lumi ega lumised puud  ega lumemehed - lumememmed ei ole  kindlasti seda. Kui arvate, siis jätke arvamus siia kommina. Õigesti arvaja või arvajad saavad millalgi jälle minuga hullu panna 😉😀 Arvamismäng kestab seni, kuni riputan maalist pildi siia. 

Need, kes on näinud mitme kuu jooksul maali valmimist ärge öelge ette, mis seal olulisem asi ja mis mul tunde välja ja siis ma virisesin endaga...  Aga täitsa valmis pole veel keegi näinud...

Veel Tallinna päevast...

 

Minu taga on Tallinna Linnahall. Kuidagi kurb... 

Omal ajal oli uhke ja hää ehitis. Sain isegi mitmed kordi seal käia... Kontserditel. Lillelaadatel või festivaltel - enam ei mäletagi, mis nimed neil lille üritustel olid... Ka katusel sai käitud... 

Oi aegu ammuseid... 😊

Kõik muutub. Ühelt poolt on see võrratu ja imetore, kuid... muutumises võiks olla palju vähem pahameelt või kurja otsimist ja nii edasi... Oli, mis oli., On, mis on. Kui poleks olnud, siis poleks ehk praegust hetkegi. Kui poleks olnud, siis oleks teisiti ja praegu ehk samas kohas... Möödunud ei saa olla ometi üdini halb ja hall... Vähemasti minu möödunud ajad on olnud alati värvilised ja parimad sel ajal, kui nad olid. Ka kõige raskemad ja keerulisemad ajad on lõppenud ju siiski hästi. 

Seda mõtlesin just siin ja praegu. Tallinna polnud aega niisuguseks mõtlemiseks. 

Oli päev,. kus sõime õhtust Kristi ja Maajaga restoranis Armudu. Tõsiselt, ma ei mäleta õhtusöögi valge veini pokaaliga restoranis. Ja ise veel otsustasin nii. Nohjah, mul olid Tiialikud Pipi patsid, oli kerge vallatum olla. 😂 (Kui Nansy patsid punus, siis ma väga ei tahtnud, näisid eriti lapselikud. Õhtuks päälinnas olin täitsa rahul patsidega.) Tavaliselt ma ei joo alkot... See kõlab vabandusena. Vabandus see kindlasti pole. Vaid see, et lihtsalt üllatuslikult kohvita tellimus. Soovisin küll roosat veini, seda ei olnud. Menüüs oli. Siis läksin hasardi, mis mõttes: kord saja aasta jooksul tellin roosat veini ja ei ole 😋  

Maarja saime enda kamba Tallinna bussijaamast enne lauluproovi. 

Muide, kolmapäev käisin Põltsamaalgi. Lõuna kohvil - koogil   Carl Schmidti maja kohvik-restoranis. Muud ma ei soovinudki. Tuli kelmikas mõte, et läheks Põltsamaale kohvi jooma. Hakkasime Tallinna poole sõitma varem. Oli piisavalt aega... Huvitav on see, et psühhodraama õppimisajal kolme aasta jooksul ei käinud me seal kordagi söömas... Tundus mitte meie koht... Miks - ei tea... Nüüd tundus küll minulik koht... Hubane. Hea minna. 

     

Eilne põnev päev

 

Eile ütlesid Jüri ja Maikel, et poctcast lindistust, et sai kindlasti veidi ajalugu tehtud... 😀😇 Mul ei ole aimu, milles see on. Kuid Kristiga arvame, et selles tõlke pärast... Ajasin noormeestega juttu nagu alati tõlkimisega . Seekord oli minu hääleks taaskord Kristi. Muu  oli mu meelest nagu kord ja kohus

Sandid Hoos Poctcasti  minuga kuulete peagi. Maikuus veel.

Ma ise olen eriti elevil. See oli mul esimene poctcasti lindistus. Loodan, et mitte viimane. 😋😀

Räägitud sai palju.

Palju jäi rääkimata... 

    Studio oli Eesti 200 kontoris. Seal leidsin uhke tooli.

Veel käisime Maarjaga lauluproovis     Klaveril Elina. Avatud Koolis. Alguses läks kõik mul sassi. Olin vist veel rääkimise lainel... Lõpuks jäin rahule endaga.