Papa...

... olid ikka omamoodi maailma parim papa...  Mida aeg edasi, seda rohkem saan aru, et teistsugust papat ei oleks saanudki  ma tahta... Kuigi vahetevahel küsisin endalt, kas rohkem armastan või vihkan sind... Ma ei  sallinud su joomist... Aga igatsesin su paisid... Mmhh, nüüd ütlen ja teen järjest tihedamine paisid - see on ju nii armas, hoopis erilisem, kui kallid....Sa andsid mulle palju. Kuigi olid väga tavaline mees, kes ei teadnud - nii vähemasti mulle tundus ja tundub praegugi -  mida elult soovid tegelikult või kuidas end väärtustada...Sa kinkisid mulle kihvti elu! 

Täna möödub papa surmast 16 aastat... 

Olen saanud ikka hakkama saanud...Tean, et see oli su ainus salasoov enne lahkumist, et mina saaksin hakkama ning olid uhke lahkudes, et su tütar saab alati hakkama... 

Aitäh sulle, et olid minu papa ja täpselt selline nagu olid ❤️