Jäin mõtlema, kas olengi olnud kunagi tänulik varvastele...
Hommikul, kui facebook meenutas 13 aasta tagust pildi ja Meelte päeva, siis naeratasin kõigele ilusale, mis tuli meelde. Mitte kohe varvastele.
Aga see pilt on igal juhul parim pilt mu varbakestest . Tee mis tahad!!! Alati paneb naerma, kui seda pildi näen. Nii töökad, armastavad, sexikad varbad mul...
Aga tõsimeeli - nali naljaks - kas olengi tänuga vaadanud omi varbaid...
Vaatan suhtelselt sageli, kas näiteks küüned lakki vajavad ja nii edasi. Tean, et mu varbad on mu sõrmed. Huvitav, palju võiks olla neid, kes mõtlevad oma sõrmedele....nii nagu mina praegu...
Kui mul poleks neid varbaid, mis hoiavad, mida iganes, siis ei saaks pooli asju teha. Ütlen küll, et teen jalgadega, tegelikult teen enamus asju siiski varvaste abil. Nüüdki tippivad arvuti klahve.
Võin olla uhke ja tänulik oma varvaste üle.
Keegi on mulle andnud eriliselt võrratud ja tavatud kehaosad.
Aitäh, Erika, et jäädvustasid seda võluvat hetke
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar