Ikka ja jälle mõtlen elu järele...
Nii nagu kunagi õpetas mu vana... Vana lahkus täna 46 aastat tagasi... Selle lühikese aja, 11 aasta jooksul, mil sain olla vanaemaga koos, õppisin temalt palju. Olin aga väike tüdruk. Kogesin temaga palju. Kuigi olin väike tüdruk.
Ja ikka, kui ma miskit hästi ei teinud või mida oleksin võinud teha paremini, ütles vana alati: Mõtle elu järele...
Tuhat tänu, mu vana 💖
Täna ka mõtlesin ja mõtlen elu üle järele. Teha hetki paremaks ja // või meelde jäävamateks , kasulikumateks, vajalikumateks... Ega igakord ei peagi olema miski halvasti, et elu üle järele mõelda. Ka head saab veel paremaks muuta. Ja vigadestki on omamoodi võlu õppida.
Täna on tunne, et see kevad ja suvi saavad olema vahvad. Täis asjalikke asju. Seiklusi.
Kindlasti vajan veel abistajaid juurde või lisaks... Sest need, kes mul on, jäävad, kuid nad mõistavad, et mina vajan veel rohkemaid abikäsi ... Varsti panen ka järjekordse tööpakkumise...
Lähima kuu jooksul on mul mitu vahvat ettevõtmist. Mõnda olen plaaninud juba päris pikalt...
Aga kõik tuleb täpselt õigel ajal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar