Eile sai proovitud üht pisikest esinemist või rääkimist... Olen elevil. Valma 🥰 Ei olegi ammu - ammu nagu sellisest vormist midagi teinud. Olen küll rääkinnud näiteks näituste avamistel, vestlusõhtutel ja nii edasi. Aga on olnud kunagi aeg, kui sai käidud loengud pidamas ja sai ka koolitusi teha.
Ja selliseid tegemisi igatsengi ka taas tegema hakata. Olen tegelikult koguaeg salamisi igatsenud. Kuid kuidagi on aeg kuhugile lennanud teiste asjadega, mis on olnud samuti väga vajalikud. Vajalikud ja kasulikud iseenda rohkemaks leidmiseks. Arenguks. See on ju see, mis me teeme, teeme iseendale kõige pealt. Ja siis enda kaudu teeme teistele.
Nüüd saan end proovile panna TransUnity Akadeemias. Zoomis. Live s . Olen osalenud paljudes live des, kuid nüüd saab olema minu live tund. Otse loomulikult pabistan. Kui ei pabistaks, siis ei teeks õiget ja loovat asja. Teemad on natuke uued, aga samas pole miskit enneolematut uut. Olen ennemgi teinud enesearengu koolitusi. Ja nende tegemist kunagi ammu olen nautinud.
Jah, tean, et praegu rääkivad väga paljud (kui mitte kõik) mingitest asjadest iseenda sees ja ümber. Vahel saab mul teiste tõdesid palju, ka õppimise jaoks liialt palju ning siis mõtlengi, kuhu maastikule veel mahun mina oma väikeste elutõdedega. Kas mul ongi piisavalt neid, mida ikka uuesti ja uuesti pisut teises võtmes ja //või valguses jagada. Et jääda pildile, tuleb üllatada nii iseend kui teisi inimesi. Ja siis sellepärast olen mõelnud, et hoian end tagasi...
Mulle tundub siiski, et iseenda tagasi hoidmine on nagu vaimne kui hingeline piirang iseenda suhtes. Vägivald iseenda suhtes. See on õudne ometigi. Kas kaasa mõtlejaid või kuulajaid või lugejaid polegi alati peamine. Peaasi, et saan ise hea auru välja lasta...
Mais üllatan ehk veel esinemistega...
Täna aga ei teinud midagi tarka. ..
Võtsin puhkepäeva. Mollutasin ilusti. Kuid päris palju sain tehtud... mõelddud edasi - tagasi... Otsustatud... Isegi üht filmi vaatasin... Tegin hääle harjutasi... Vaatasin lakke...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar