See laeng millega ma praegu sealt koju jõudsin on ikka üle pilvede! Üks asi on muusikateraapia, aga teine asi on asi on avastada oma häält ja oma kõnepuuet, mis tegelikult äkki ei võikski olla puue...
Jäin veel mõtlema, et huvitav kui palju logopeede teevad praegusel sellist võimsat ja ägedat tööd, trenni ja harjutusi... Ma ei ütle et see oli lihtsalt ravimine, see on midagi palju-palju rohkemat! Omal ajal sai ikka käidud küll logopeedide juures ja mul hakkas seal igav. Arvan, et midagi jäi puudu...
Aga täna mu laulmisele ja Germanile, on minu hääldus väga palju selgemaks ja kõlavamaks muutunud!
Ja teine asi, mis ma olen selle aastaga kindlasti kõrva taha pannud, et kuidas peab laval esinema. See on omamoodi kunst! Minu puhul on see päris julgustükk! Nt täna töötoa lõpus küsiti kõikidelt kes julgevad nagu välk-pauk laulda! Salamisi oli märkmik käekotis kaasas küll, kuid ma ei võtnud seda kordagi välja. Ühel hetkel ma mõtlesin, et ma ei laula, ma ei ole valmis, siis ma järgmisel hetkel olin iseenda jaoks täht! Ja ma laulsin! Mina olin rahulik, minu lauluõpetaja oli õnnelik ja kõik teised ka.
Laval säramise kunst on oluline ka kunstnikuna ja paljudes teistes rollides mulle.
Täna ma võin kindlasti öelda, et imedele ei leidu kunagi hiljaks jäämise aega! Võimalik, et kui ma natuke veel tööd ja vaeva näen, hakkan isegi R-tähte ütlema! Mida ma ei ole iial öelnud!
Täna ma olin kiisu moodi riietunud, kuna mu stilist soovitas nii, ja mul tõesti oli päris hea olla. Hea, et ma julgesin ära käia!
Nina on väsinud mul. Tuleb välja, et hääle tegemise juures on ninal päris oluline roll...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar