... lõppesid siiski mõnusasti ja toredasti.
Enne tänast lõunat polnud mul absoluutselt pühade meeleolu ega tunnet... Siis sai mindud õuegi. Eile olin näiteks üksi. Üksi olemine mind ei kohuta üldiselt, kuid kui kõik jamad kuhuvad ühte kohta üheaegselt - südamesse - siis tahaks siiski tuulutama minna. Hingata paremat. Üksi aga ei saa ma akentki lahti... Korraks, ainult korraks oli kogu virrvarr jamade keskel mul lämbumistunne... Kuidagi liiga palju sai kõike liiga lühikese aja jooksul.
Aga pole hullu.
Küllap läbin needki keerulised asjad. Olen ikka teel. Kui need keerulised asjad lahenevad, tulevad ju uued ja uued asjad, mis nõuavad ikka aińa uusi ja uusi lahendusi...
See on kulgemine tähtede poole.
Elumängus.
Sai lihtsalt jalutatud. Sinilillede asemel leitud lumikellukesi. Nähtud metsas kaht kitse. Aiamaakesel tiir tehtud, natuke rehaga üle tõmmatud. Lastega sibulakoortega mune värvitud. Igati vahva oma akusid laadiv õhttupoolik on olnud. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar