Pannkoogi pühapäev vaarikamoosiga.
Tänase soengu proovis teha Mary Angela. Tõde on see,et tal tulevad soengud ja patsid sama hästi välja kui Nansyl. Neil lihtsalt on kätt ja annet ja tahet juustega mässada.
Praeguseks hetkeks naeratan ning tean, et tänane pühapäev oli nagu imeline haldjaline.
Iseenesest.
Üks hetk ja mõte viis teise hetkeni ja mõtteni. Lihtsalt. Kergesti.
Facebookis toimus nagu väike nimede pakkumise võistlus... Mulle meeldis kõige rohkem see.
Arelinilt, kes palus miskit Norrast maalida ning kes saatis palju pilte, sain täna teada, et olen valinud maalile maja, mis on Norras omaette kuulus.
Seda ma ei teadnud. Aga nii, kui pildi nägin, teadsin otsekohe, et selle maja kuuskedega maalin. Tundus põnev. Pilt kõnetas mind kuidagi väga. Praegu võin rääkida, et esimese hooga tulid kuused männide moodi - pesin pool maali puhtaks... Lappe läks palju. Üks vana seelik ja kätterätt. Teengi vanadest riietest lappe maalimise jaoks. Värvide segamiseks läks kaks katki taldrekut. Ma ei viska nõude kilde iial enne ära, kui nad pole olnud minul veel maalimisel kasutamisel.
Nüüd saan aru, miks see majakene kõnetas mind... Unistan ju majast... Miks ei võiks kuusepuu kasvada elutoas... Ja mul on olnud üldse elus head teemad kuusepuudega toas...
Usutavasti leiab millalgi koduseina Norras...
Maal peab veel kuivama ilusti ja veel väikesed asjad tuleb teha...
Aga kõik argised ootamatud jamad sulasid värvidesse, mis "Metsahaldja kodus" on ning saanud rõõmuuks ja tänuks. 💖
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar