... üksiolemine ehk siis endaga olemine.
Kolmkümmend kolm aastat olen olnud ema... Nagu alles tütar sündis... 😍 Aeg on möödunud tohutu kiirusega. On olnud igasuguseuid mõtteid ja tundeid emana mul. Häid. Natuke halvemaid. Armastus on alati mu südames Merilile. Emana loodan, et ta on õnnelik ja iseendaga rahul.
Emad jäävadki sageli iseendaga. Minu meelest seegi elu loomulik kulg... Ikka kord tuleb aeg, kus lastel tuleb hakata ise olema. Vahel varem ehk nooremalt, vahel veidi hiljem... Emadki peaks oskama ise edasi minna... Hea rõõm on, kui vahetevahel kohtutakse ja räägitakse ning teatakse, et saadakse hakkama oma eludes...
Võib-olla nukramaid hetki on kellegi lähedase olulised päevad, kus soovid öelda midagi head ja olla ja kas või vaadata rõõmsasti otsa õnne soovides - kuid ei saa... Põhjusi võib-olla miljon, kuid... Parim on see, et oma südames saab siiski kõige head mõelda ja soovida. Selle eest tuleb tänulikult naeratada. Järgmine hetk ongi siis rõõmsam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar