Kurb mõelda ...

... täna juba aasta pole Kass Pätut... Leidsin ta esimese pildi... 

Ikka olid kaks sõpra koos.  Vahel nagu kass ja koer. Ja kui Pätu eelmine jaanuari keskel haigeks jäi, siis valvas Bongo teda ta kõrval tihti, näitas talle isegi, et peab sööma... 

Ja viimane pilt Pätust loomakliinikus...

Siiski oleme rõõmsad, et mu peres elas Kass Pätu. 

Veel mõtlen Karelile...  Ja olen tohutult tänulik, et Karel tuli ja oli mu elus , kuid südamesse jääb....  

Ja kurbust nagu polekski... 

On jäänud alles hea ja rõõm... kui mõelda, kui palju häid hetki suutis Karel erilise sõbrana  mulle anda  lühikese või siiski pika aja jooksul...