Pole mitu päeva kirjutanud... On olnud argine, samas põnev elu-olu. Rõõmud. Natuke närvikõdi. Probleeme, milledele otsida ja leida häid lahendusi. Ja edasi rallida...
Olin Talvepäevadest tänaseni toas kükitanud. Mul pole kodus olemise vastu miskit, aga nõnna kaua vaid nelja seina vahel olles võib hakata katus sõitma 😀 Siis tuleb hakatagi soovima ellu mingit palsamit, mis tooks katuse tagasi! Näiteks laia maailma minna! 😜
Kalender täitus tihedalt ja kiiresti. Soovid täituvad ülikiiresti ja nendega peab vahel ettevaatlik olema. Muidu ei jätku aega magadagi!
Tukeb minna lasteaeda, siis tuleb veel Tallinna sõita, siis tuleb mingi oma päev.
Kõige lõpuks on vaja ametnikele aru anda, kuidas see elukene mulle mõjub! 😂😂😂 See on kõige naljakam, kuidas siis ikkagi mõju on! Hästi, see on IAT pärast, kas mul on ikkagi vaja teenust pikendada. Saan aru, et see on ainult bürokraatia. Kuid, kas see ei ole ikkagi inimeste alandamine? Ma ei ela sugugi esimest aastat isikliku abistaja teenusega, ma olen üle 23 aasta oma elu loonud just nimelt Kuldvõtmekese abiga. Ja ma olen täna täpselt nii kaugel, kui ma olen oma levelil, ikka tähtede poole! 😍 Ma tõesti ei oska hinnata mõju, või ehk teisisõnu on see hindamatu mõjuga...
Aga elame-näeme, millega ma nüüd võin üllatada! Mulle tehti täna üllatus, ma loodan et see on vähemalt natuke suuremale ringile kah üllatus, mida ma ise ka veel ei tea! Arvan, et ma ei tohigi sellest rääkida väga avalikult.
Küll see Kuldvõtmekene keerab veel uksi, aknaid, tavalukke ja südameid kah lahti! 💕💕💕
Elu ongi üks hea palsam, mida peab oskama sisse võtta ja endast välja kiirata! 😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar