Nii nii nii!!! Olen iseendaga täiesti rahul. Tegelikult, ma ei ole üldse harjunud ennast kiitma, uskuge või ärge uskuge, Mul on tõesti hea meel, et meie majaga vägevat ja võluvat toimuma! Tulin natuke aega tagasi koosolekult. Mul oli väike närvikõdi ikka sees, mis peab olema, kui tunnen, et teen õiget asja.

Ja võib-olla sain ja saan eksperte-konsultante-inimhingesid, keda iganes, ka sellele mõtlema panna, et mõni inimene ratastoolis elab 3ndal korrusel, nagu ma aru sain, siis selle peale ametnikud, ehitajad, rahajagajad, suht mõelnud, või pole lihtsalt tähele pandud. Jah, see on nagu sotsiaalvaldkond, kaldteed ja mis iganes, kas see ikka on ühe valdkonna teema? Mina tahaks elada sellises maailmas, kus oleks endastmõistetav, et igaüks võiks vabalt elada just seal kus ta iganes tahab ja mitte midagi just selle nimel väga alandlikult nõuda, et kas ma ikka võin, kuidas ja miks ma võin jne. Järelikult, kui ma elan, siis ma elangi. 

Ikka ja jälle ma leian, ma leian ennast mõtlemast, et milleks ajada eilset päeva taga, mis see muudab, kui me leiame eilse päeva üles... Ehk leiame mõne veakese, mida võiks parandada, aga äkki me oleme selle vea juba ära parandanud täna? Elada tuleb siin ja praegu ja ollagi kohal! See loob. See toimib.  

Elagu tulevik!