Kunstikriitik Kass Bongo

 Nii oleme mitu hilisõhtut kahekesi tööd teinud - mina maalinud ja Bongo vaatab üksi silmi lõuendit või mind. Võib vaadata kogunisti tunnikese. Vist, kui rahule jääb, keerab magama.

Eile valmis maal Sild.  

Täna...

Täna on tavaline päev. Täna on siiski tavalisemalt pisut rohkem eriline päev...

 Täna mul seletamatu tunne... Tunne, millele polnud enne tänast mõelnudki. Ei saanudki mõelda... 

Ehk olen veidi oohhoo, kuid kunagine pulmapäev püsib kord aastas ikka meeles... Täna tean, et nüüd olen mina ainus, kes tagasi mõtleb...  Kuid siiski on eks, Aivar laste isana alati meeles, ja ka vanaisana...

Ja olgu, mis oli või on, kuid oma saadud perenime olen kandnud ilusti ja uhkelt... Ma ise usun nii. 

Ammune armastust täis hetk muutis mu elu tohutult...   Ma olen sellest palju rääkinud. Ja  sellestki rääkinud, et ma ei kahetse... Olen 34 aasta jooksul saanud tunda palju - palju. Nii head kui ka halba. Enda meelest suudan rohkem head mäletada ja rääkida headest asjadest... Halb on jäänud tahaplaani, kuigi seegi pole minust kadunud. Kui vaja, siis räägin rahulikult vägivallastki. Kuid ma ei tunne end ohvrina juba aastaid... Ma ei salli purjus inimesi, siis võin plahvatada... Aga samas suudan andestada ja tänada, et mind pole  elu ka vati sees hoidnud ning olen püsinud ja püsin rõõmsasti omas kulgemises. 

Lõppude lõpuks olen tundnud ARMASTUST. Igas parimas mõttes. Suudan ise ARMASTADA. Igas parimas mõttes.      Anda iseendast parim nii iseendale kui ka teistele. Ja seda ausal meelel. Ärge küsige, kuidas suudan särav olla. Ma ei tea... Või teisiti, olen selline - ehk see ongi mu elu ülesanne lihtsalt sellisena olla olemas...  

Täna, siin ja praegu tean kindlalt, et uusaasta loob jälle midagi väga vägevat mu ellu...  On hakanud tasakesi looma...  Uued asjad, uued emotsioonid, uued tutvused... 

Täna on mu tunne, et selle aasta lõpp, oktoobrist lükkab mind taas kõrgematesse levelitel - ole hea, võtta vaid vastu. Ja mul täna jälle lendavad liblikad kõhus...  Armunud olen väljakutsetesse!!! Aga mine sa tea, mis või kes võib tulla veel... Hoian südame lahti.

Täna sain kaks head sõnumit.

IAT on samamoodi nagu sel aastal. Õieti juba mitmendat aastat on samas mahus. Aga saan aru, et see aasta jääb hindamine isikliku abistaja vajaduse järgi, õnneks ära. Siin kohal suur aitäh Kastre vallale. 

Eks ülejäänud vaja mineva raha leian taas mina ise. 

Maalimisühingult uus leping saadetakse varsti. 

Vähemasti mõnusasti tööd jätkub. Ateljee ja galerii ja palju muud...

Meil on ka sabaga joonistaja - Kass Bongo

 

Imelised kontserdid tulevad

Elina ja Gernan rääkisid täna nii   https://klassikaraadio.err.ee/689032/1609150140c76a9afaa60ceefff937b3 

Mina ootan tõesti südamest imélisi õhtuid, kui värvid ja  noodid sulavad üheks imeks, 

Ainult suuga ma ei maal... Kuid küllap minu VDMFK, Suu ja Jalaga Maalijate Kunstnike Ülemaailmne Ühiingu nimi võib natu segadust tekitada... Kea töötab suu, kes jala abil.... On kunstnike, kes maalivad nii suu kui jalaga. Mina ei kujuta suuga maalimist ette. Nagu ei kujutada ette jalaga maalimist. Mõni´kujuta ka käega maalimist´ette...

Imede loomisel peab olema kõigepealt anne ja soov seda välja näidata südamest. Muu, kuidas ime sünnib polegi oluline.

Meil, minul´ja Germanil ja Elinal on see imeline soov olemas ja soovime paljudele rõõmu teha, Kindlasti ka kunstnik Martinil. Ja kõikidel, kes on selle tuuriga seotud on. 

Tuli otsus

Tuli otsus, et mul puudub ikkagi jätkuvalt igasugune töövõime! 😂 Nagu oligi arvata.

Lihtsalt tahan kommentaarida, et vahet ei oleks, kui ma oleks ennast veel rohkem alandanud või ka vastupidi, Siin puudub minu jaoks igasugune hea energia. Ei ole ei negatiivset ega ka positiivset energiat. 

Samas nad loodavad ikkagi mingil moel, et äkki ma töötan veel välismaal! Andke andeks, et kui mul on puuduv töövõime, kuidas ma saan välismaal töötada?! 😂 See puude hindamise süsteem on lihtsalt nii naljakas, et naerma ka enam ei aja! Ja mitte mingil moel inimeste või indiviidi põhine...

Võiks vähemalt arvestada mingi hea asjaga ka! 

Aga see selleks! Nüüd on jälle mõneks ajaks rahu majas! 

Loodan, et mul on tööd ja igasugust täisväärtuslikku elu  rohkem, kui ma praegu ise ka oskan unistada!

Aga seda kõike ma ju ise tahan!  😊

Sain palju rõõmu valmistada kõige väiksema asjaga. Kinkida lihtsalt üks kalender ja rõõmu oi kui palju, ühes hooldekodus. 

Minu enda jaoks oli ka see rõõmude rõõm, et ma üldse julgesin omaenda kalendrit tegema. Nüüd sain vastu sära silmades! 

Pressiteade 16.12.2024 Muusikute fond PLMF

 Kunstnik Martin Saar ühines PLMF heategevusliku oksjoniga

Eile sai alguse Muusikute fondi PLMF esmakordne heategevuslik oksjon, millega ühines väljapaistev kunstnik Martin Saar. Ühiselt aidatakse kaasa Suu- ja Jalaga maalivate kunstnike ühingu liikme Tiia Järvpõllu unistuse täitumisele. Oksjon kestab osta.ee keskkonnas 29. detsembrini kell 20.30 ning on kutsutud ellu Elina Nechayeva ja Germán Gholami üleriigiliste kontsertide “Pühade imega aastavahetusse” raames. Korraldajad on Muusikute fond PLMF ja Germán Gholami mänedžer Mihkel Känd.

Muusikute fondil PLMF on eriline heameel, et väljapaistev kunstnik Martin Saar on ühinenud heategevusliku mõttega aidata kaasa Tiia Järvpõllu ateljee-galerii loomisele Tartus.

"Kunst ei tunne piire ega takistusi”, ütleb Martin Saar. “On oluline toetada loovisikuid, sõltumata nende eripäradest, sest igaüks meist kannab endas võimet maailma paremaks muuta."

Kunstnik Tiia Järvpõld on öelnud: “Minu soov on luua omamoodi kunstipesa, kus on nii minu töökoht kui ka galerii, mis on kõigile avatud. Me kõik oleme erilised ja ainulaadsed ning vajame teatud hetkedel abikätt ja inspiratsiooni, et elus edasi liikuda.”

Narvas, Pärnus, Tartus ja Tallinnas valmivad ka Tiia Järvpõllu maalid otse kontsertide ajal ning ka need osalevad heategevuslikul kunstioksjonil.

Oksjon algas 15.12 kell 20.30 https://www.osta.ee/kategooria/heategevus ning “oksjonihaamer” langeb 29.12 kell 20.30 Tallinna Kaarli kiriku kontserdil, kus selgub annetajate hea tahe Tiia unistuse toetamisel.

“Pühade imega aastavahetusse” kontsertidel kõlavad ooperipärlid koos jõulumuusikaga Elina Nechayeva ja Germáni Gholami esituses ning lauljaid saadab tippmuusikutest koosnev kvartett koosseisus Maria Goršenina (viiul), Ann Meeta Teppo (viiul), Andreas Lend (tšello) ja Auli Teppo (klaver).

Kontsertidega annavad muusikud ja korraldajad panuse Tiia Järvpõllu unistuse täitumiseks:

26.12 kell 19 Narva Geneva Kontserdimaja

27.12 kell 19 Tartu Jaani kirikus

28.12 kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus

29.12 kell 19 Tallinna Kaarli kirikus

Piletid 40/30€ saadaval Piletilevis ja kohapeal enne kontserte. Saadaval on ka 60€ toetaja pilet.

Kontsertide FB sündmus on nähtav siin.

Lisainfo: https://plmf.ee/et/elina-nechayeva-ja-german-gholami-puhade-imega-aastavahetusse/.

Elina Nechayeva sai üleriigiliselt tuntuks palaga ”La Forza” osaledes 2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Portugalis. Samal aastal esines Elina koos maailmakuulsa dirigendi Neeme Järviga Shanghai ooperiteatris, millele järgnes etteaste maailma tuntuima ooperimuusika tähe Placido Domingoga.

Germán Gholami on sündinud Madriidis, Hispaanias, professionaalsete muusikute peres, kuid elanud Eestis juba üle kümne aasta. Germáni karjäär tenorina algas 2012. aastal Vanemuise teatris. Üleriigilist tuntust kogus ta osalemisega 2024. aasta muusikalises telešõus “Tähtede täht”, kus saavutas II koha.

Martin Saar on kunstnik, kelle looming segab erinevaid maalistiile, ühendades traditsioonilisi tehnikaid sürrealistlike elementidega. Tema töödes on tunda sügavat austust klassikaliste meistrite vastu, samas kui tema võime mängida valguse, värvide ja kompositsiooniga loob unikaalseid, ajatut ja kaasaegset ühendavaid teoseid. Tema maalid peegeldavad vaikse, kuid tugeva looduse jõudu, andes kummarduse nii traditsioonilistele maalikunsti tehnikatele kui ka modernistlikule vabadusele.

Lisainfo:

Pille Lill

PLMF kunstiline juht

tel +372 5114077

plmf@plmf.ee

www.plmf.ee

Mihkel Känd

Germán Gholami manager

tel +372 552 0069

booking@germangholami.com

www.germangholami.com

--

MUUSIKUTE FOND PLMF

www.plmf.ee

2003. aastal loodud Muusikute fond PLMF on Eestis esimene ja siiani ainus 

mittetulunduslik ühing, mis toetab järjepidevalt Eesti muusikatalentide käekäiku. 
Kui soovite meie tegemistest rohkem teada, siis jälgige meid FBs: https://www.facebook.com/muusikutefond/!

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Panen selle rõõmsa pressiteate siia oma blogisse! Minu ärevus-põnevus-elevus tänutunne aina kasvab! 

 Päkapikkudemaal.

Saime voolida ka savist. Mina esimest korda.  Kasutasin abiks omi käsi  ja Kristi omi ka. Järgmine kord proovin voolida jalgade abil.

Need päkapikud ja pühade imed

 Käisin Tuisuliiva Päkapikudemaal. Pärnumaal. Transunity Akadeemia jõulupeol. Eile ja täna.  Olid üllatused ja tõsine jutt.  

Laulsin päkapikk Kaidile kinki eest Sajab lund, mida kunagi laulis Aave https://www.youtube.com/watch?v=5Vex37MERs4 . Imeilusat laulu, mida seekord laulsin klaverita.  Praegu ´mõtlen, kui keegi veel neli aastat tagasi oleks öelnud, et julgen laulda ka kus iganes peol, siis oleksin lihtsalt naernud.,.. 

Eile osalesin ka naeruteraapias. See oli võimas üllatus. Ja oh imet, teiastele, kes naersid naerukoolitusel, mõjus veel veidram minu kõnelemine palju arusaadavamalt.  See veider kõnelemine kõikidelt pani kõiki üksteist kuulama. Mindki.Naermisega saab takistus ületada...

Päkapikude matk oli üli lahe mere ääres. Seesugune matk oli küll esimene kord elus. Päris päkapikkudega. Nad muretsesid, kuidas mina ratastooliga saan liikuda, kuigi teadsid, et mina Kristi ja ka Veiko abiga saan ikka matkada.

Koju´jõudes sain teada, et nu ateljee ja galerii saamist toetab Martin Saar oma maalide oksjoniga  https://www.plmf.ee/elina-nechayeva-ja-german-gholami-puhade-imega-aastavahetusse/?fbclid=IwY2xjawHMJIRleHRuA2FlbQIxMAABHdOKoP-4tGlOF_2q2_LEIZX1QKxGkcwzsExh6e7zoKWfoSH3kui009ZkYA_aem_rO-z-fACeUJ7UklQGuBv9A

Mul tohutu rõõm. 💕

Kaldteel olla on siiski imeline...

 Täna tuli jõulupuu tuppa. Nagu ikka päris ja ehtne kuusepuu. Keskmise suurusega, hästi pika ladvaga,  Sai oma nurka. On veel ehtimata...

Olin seda elevuse rõõmu kuusepuust oodanud... Ootad ikka. Olgugi iga aasta on ootustunne teistsugusem... Praegu mõtlen rohkem lastele, et neil oleks rõõmuga koos minuga ja vastupidi.

Kass Bongo uuris rõõmsasti kuuske.

Kuid olen pisut kurb olnud paar viimast päeva... 

Olen avastanud, miks minu sees ja minu paberilehtedel on pikemalt aega kaks märksõna KALDTEE HINGENI... Sellise pealkirjaga saab olema mu uus raamatukene. Seda tean ammu.

Aga tabasin ära, kui keeruline on mul kui erivajadustega naisel (inimesel) luua kaldteed iseenda ja oma tunnete vahele, et olla ise... See tunne on mul lapsest saadik olnud, et oma abivajaduste tõttu, ´ja üldse puuete pärast pean olema nö kukku pai... Jah,  ólengi üdini positiivne. See on minu loomus, tõenäoliselt sünnist kaasa antud hea and, et kõike näha eredas ja heas valguses.

Kuid vahel sooviksin minagi ka oma eitavaid või pisut pahameelseid tundeid välja lasta... Ja siis tunnengi, kuidas kaob imeõhuke kaldtee minu tunnete ja maailma vahelt... Tiia rahune, mis sul hakkas, ära ole nii negatiivne jne jne jne... 

Jumnel küll, minuga pole midagi viltu. 

Lihtsalt mõni asi võib ka mul üle keeta. 

Ka see, et ma näitan vahetevahel oma paha või kurva meelt on ju positiivne. Normaalne. Ma ei teeskle. 

Ma tahan ausalt naerda, kui naeru´ koht on. Ma ei suuda teeselda head rõõmu.

Ma tahan ausalt nutta, kui nuttu koht. Seda tuleb järjest vähem ette. Kuid ilma pisarateta poleks ka elu. Siis ei näeks, kui pagana hea on elu. 

Kuid küsimus on selles, kui tugev või nõrk on kaldtee omaenda hingeni... Kas julgedakse usaldades  end olla tõesti ise, või... kukkudakse kuhugile ja mängidakse kedagi teist, et üleüldse ellu jääda... Vot, see küsimus on minuski... Vähem, kui aastate eest, siis ma ei osanud selliselt   sõnastada, kuid sügavalt tuleb aeg ajalt kummitama mind. See on nagu kummitus, millega on vaja sõbraks saada ja siis mitte tunta vastikust, et miks vahel olen ka pahur...

Seesmise rahu ja sära kaldtee loomine maailma vahel on ühtaegu võluv... Iseenda loomine...

Aga siiski on hästi ju. Kas just absoluutselt kõik on hästi, kuid enam - vähem kõik on hästi. 

Päkapikud  teevad andmiste ja saamiste rõõme. 💖

Neljakäpaline päkapikk

 Ärkasin. 

Tulin ette tuppa. Vaatasin lauale... Miski on viltu, tundus... Mahlaklaasis pannkook!!!

Vaatasin Bongole otsa, kes vedeles vaibal ja uuris mind ... ükskõikse näoga... 😂😂

Selge - mul käis neljakäpaline päkapikk!

Päkapikud käisid

 ... Ja tõid uue madratsi ning poetasid kohe voodi 🥰

Mammal ju pole niiiiiiiiii suurt sussi majapidamises 😂😂😂😂

Hüppasime koos rõõmust. Nagu uuel batuudil 😍😀

Loodan, et kõikidel, mu lugejatel oli imetore 2 advent!!!

 

Mul olevat väga naiselik ja roosalt romantiline elamine. 😍😋😊 Nii on mulle öeldud... 

On vist jah tõepoolest. Romantikat ei pane ma ise tähele. Hubane on. Kuid olen hakanud mõtlema, et ehk tõesti hing igatseb ka romantikat, mida saangi luua kodu hubaseks tehes...

Nansy vahel teeb pilte pisiasjadestki, mida näeb... Pisiasjadki muutavad kodu koduseks, ka lilled 💖

 Hommikul sain teha Maarjale natuke hilinenult tähtsa sünnipäeva üllatuse. Kutsusin ta ootamatult kohviku. 😀

Siis väheke tšillisin üle pika aja Lõunakas. Ei otsinud miskit. Kõike oli. Mul on nagu kõik nipet näpet olemas. Jõuluehteidki on kapis kaks kasti - ei ole vaja uusi... Aga pärnaõie seebi ühelt müüjalt sain kingituseks. 😍 Jäin ühe laua juures vaatama, mis head on, küsisin, kas kaardimakset on... Mul polnud sula palju, oleks läinud automaadist võtma... Müüja andis kenasti seepe nuusutada ning naeratas, et teab mind küll, kunstnikuna, joonistajana ja kinkiski seebi... Tänud talle!!!

On ikka vahvad hetked elus. 

Täna abistas mind kunagine mu isiklik abistaja Johanna.. Ta pakkus paar nädalat tagasi  üht kaht päeva, et abiks olla... Ma tõden taaskord isikliku abistaja töö on jalgratasõit, mis ei unune. Headel abistajatel vähemasti, kes on kauem minu juures töötanud...

On olnud taas vahva päev.

"BADASS"

Siis, kui mina ja Nansy kokku saame, juhtub pea alati miskit enneolematut 😂😂 

Vähemasti minu jaoks... 😋

Täna muutis Nansy mind kauboi tüdrukuks!

Ausalt ka, ma polnud iial mõelnud ka muutuda kauboiks.😄 See selleks...

Ma kannan kõik rollid ilusti ja kenasti viis korda järjesti välja. Võiksin olla ka vist  nätleja...

Oma elus olen niikuinii peaosaline ning selles on lõpmatud rolle!

Kui nüüd veel unistada, et ükskord niikuinii ratsutan hobusega, siis miks mitte kauboi tüdrukuna ... Ratsutamisest ma tõesti unistan juba aastakümneid... Ei ole veel ratsutanud... 

Tegime fotosessiooni. Vahva, kui on käe- (või jala?) pärast võtta isiklik fotograaf ja stilist ja juuksur ja meikija ja kes iganes veel. Kõik ühes isiksuses. 

Tahtsin vaiba lihtsalt pebu  all ära proovida. On küll  mõnus. Arvan, et sellel on üli mõnus venitamisharjutusi teha. 

Enne pildiseeriat ja nalja - naeru,.  olin ilusalongis. 

Õnneks mu juuksed jäävad pähe. Enam nii välja ei lange kui paar kuud tagasi... Aga püüdsin hooldada juukseid maksimaalselt. Võtsin vitamiine. Vähem stressasn ka, vähemasti püüdsin. 

Pärast nalja ja naeru vaatasime, mida tuurile selga panna.... Olgu mis on,kuid laval olemine nõuab eelnevalt tööd.  Olen seda alati teadnud. Praegu on rohkem soove ja nõudmised mul endal, sest sellist kontserdituuri pole varem ma kogenud....

Nii põnev ja lahe.

Kindlasti säran kuu lõpus igal neljal õhtul kleitidega... Iseendana. 

Värvide keskel.

Süda lööb iga päev järjest imelikumalt, kui mõtlen jõulutuurile..., Hea värin on sees. 

Õhtul olin mimmumamma.

Põnnid ka käisid siin. Osa lapsi...

Meie SJK Kirjastuse ehk VDMFK jõulukampaania

 Ilusaid kaarte ja muid kunstitooteid võite näha ja ka osta siit https://www.sjkkirjastus.ee/kunstitooted/

Tõenäoliselt potsatavad  paljudele kaardipakk minu kaaskirjagi jällegi nende postkasti. Mina pean taas ausalt ütlema, et mul pole aimugi, kell.e postkasti. Kampaaniaga tegelevad kirjastused. Ülemaailma. 

Mina olen vaid kunstnik 😀 Kahjuks, see aasta ei ole taas komplektis päris minu kaardi... 

Minul on  muidu mitu ilusat talvemaali, ja ka jõuluvana, millest saaks kenad kaardid... Leevikesega kaart oli mitu aastat tagasi... ja siis ka küsisin / soovisin sellest Leevikese maalist kaardi. Teadsin küll ja tean, et kaartide pilte maalidest valivad kirjastuste juhatajad. Mõtlesin, et küsida võib ju... ning tehti Leevikesest mul kaart. 

Nüüd võiks küsida uuesti 2025 jõuludeks oma kaardi tegemist... Ma näen kaardina maali "Kelgutee". Kui vastust peakontorist ei, siis on ei... Aga ma loodan, et tuleb positiivne vastus. 

Veebruaris peaksin saama teada, kas minu leping taas Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ülemaailmse Ühinguga pikeneb, kas olen hea töökas ja loov kunstnik... Enda meelest olen küll. 

Eks ateljee  ja galerii mõte sündis ka mul mõeldes erimoodi kunsti alles hoidmisele head aastat tagasi... Unistasin palju sellest...Vahel olles väsinud ja tüdinenud 2 x 2 ruutmeetril maalida, aga rohkem ruumi kunstitööks lihtsalt mu kodus pole. 

 Loodan ja usun, et  "Pühade imega aastavahetusesse" tuuril aitan ise kaasa oma unistuse täitumisele olles maalijana laval, kui Elina ja German imeliselt laulavad. Super võimalus on antud mulle. Ma ei suuda mõnel hetkel, ausalt ka, seda ikka veel uskuda, kas saab olla ikka päriselt... 

Jõulukampaania ja jõulutuur EI ole omavahel  kuidagi seotud. 

Lihtsalt minu nimi on  mõlemas... 

Suur aitäh neile, kes on leidnud oma postkastides jõulukampaannia raames me kaarte ja öelnud väga häid sõnu kaartide kohta😍 

Väga möllune päev oli

Kuna teadsin, et päkapikud toovad koju vaiba, mille leidsime suve alguses ühe prügikasti kõrvalt. Seda sai pestud ja kuivatatud vihmaga, loputatud ja jälle kuivatatud. Kellegi koer oli lihtsalt kellegi korralikule vaibale kakajunne jätnud! 

Mul ei piinlik sellest kirjutada. Mina sain päris ilusa vaiba, natuke rohkema vaevaga. Praegu kui ma kirjutan, on jala all nii soe ja pehme. Nii suurt ja heledat vaipa mul polegi kunagi olnud. Arvan, et vaip on kah tänulik, et sai uue kodu! Ja tuba sai jälle natuke ümber tõstetud.

Kass Bongo oli päev otsa segaduses, et mis toimub... Ronis võimalikult kõrgele, et ülevaade saada. Lõpuks kui vaip oli maas, siis ta pikutas liikumatult maas. Ta vist arvas et vaip on talle toodud 😂 Miks ka mitte? Kui vahel juhtubki, et ta võib vaibale oksendada, saab ära pühkida!

Minu aknalaud on jõulukaktuse õisi täis! Neid on ikka väga palju, roosasid, punaseid... Nii nii ilus!

Oli möllune kodutunde loomise päev! Kuigi kodutunne on mul peaaegu alati.

Mõelda elu üle järele...

Sooviks praegu aknal istuda nagu Riias hotellis... Üle kuu tagasi...  

Istuda aknal ja vaadata taevast... On küll pime, kuid kuskil ülalpool tumedaid pilvi on tähti... Särab kuusk akna taga... 

Ja mõelda elu üle järele.

Sedapuhku mitte pahana, vaid heaga... 

Jõulukuu esimesed päevad on olnud vaiksed ja hästi mõtlema panevad, toredad, vahvad, ka töökad...

Nii et, kas ongi päevad olnud vaiksed... Mina vist olen ikkagi harjunud mõtlema, kui molutan päeva nagu eile lihtsalt niisama maha, siis ei olegi justkui mitte midagi teinud... 

Aga on hoopis vastupidi. 

Molutamine on töö. Teen näiteks kohvi. Mul läheb pisut kauem aega kohvi tegemisega nagu iga teise toimetusega. Kui üksi olla. Või see tundub nii...  Mul on oma kiirus. Igalühel on meil oma kiirus ja aeglus. Need on suhtelised mõisted. Kiirus. Aeglus. Kuid see selleks hetkel. Kohvi tegemise juures on mõnsa mõelda igasuguste asjade üle. Unistada... Vahel ka meenub täiesti lambist asi, mida  olen unustanud teha, kuid samas tahtsin mitu kuud tagasi teha... Siunad iseennast. Siis naeratad, et pole ju hullu - saab veel teha. Teha veel ägedamalt. 

Nii naljakas, kui see pole, vahel annab niisama ja ka üksi olemine julgust juurde.

Paljud on pärinud, kuidas saan üksi hakkama... Siin kohal kehitan õlgu. Ja vastupidi ka, paljud näevad, et ma ei saa ju teha absoluutselt midagi... Nende mure.

Mõtlema paneb, et vahel tundub , et ollakse kadedad minule... Seda palju tundnud ja tajunud. Mille peale... Ma ei mõista. Tõesti ei mõista. Lihtsalt mina olen läbi elu kulgenud sellisena... Peale hakkajana... Ma isegi ei ütleks nii. Mulle meeldib teha, armastada eluhetke... Ja ei kujutaks end teisiti ette... Minu ümber on olnud ikka alati minu inimesed, kes kauem kes vähem...

Jätkan mõni teinekord.

Hetkel jooksin kokku... 

Jõuluvanale kiri 2024

Mu kallis Jõuluvana,

jälle aeg kirjutada sulle... Tegelikult soovin kohtuda ükskord sinuga päriselt. Ma pole kaotanud usku sinusse - muidu ma ei saaks rääkida lastelegi, et oled olemas kõige pimedamal ajal oma sära ja soojusega.

Näed, ma olen sind maalinudki, kuigi ei ole sind näinud... Ei julge öelda, kui olen sind lapsena ka näinud. Lapsi on hea lihtne ära petta... Mu viimast näürivanal lapseajast oli minu papa abielusõrmus ja käed, kuid mängisin mängu kaasa. Teadsin, et papa aitab sind, et väikesele mulle rõõmu teha. 

Mängin siiani neid salapäraseid imevahvaid mänge kaasa. Sind üksainus. Rõõmu soovijaid palju palju.... Olen isegi püüdnud sind asendada, olles vähemasti päkapikk...

Aga tõesti igatsen sind näha ja kallistada, tänada sind nende imeliste  üllatuste eest, mida  igal jõuluajal oled toonud ja usutavasti tood selgi jõululaupäeval. 

    Olen olnud hästi printsess iseendale hea. Püüdnud iga hetk parim. Ka keerulistes olukordades. Arvan, et tead küll, milline olen. Alati leian häid lahendusi ja lõppude lõpuks rõõmu. 

     Võib - olla tundub ka mulle endale, et galerii ja ateljee saamissoov on suurim uueks aastaks. Rohkem nagu ei võigi tahta... Kuid soovin, et selle kõigega ka toime tulen edaspidi aastaid ja mul saab olema super tiim. Ainult nii saan luua kestab rõõmu. Seda ei saa pakina kinkida. See teistmoodi kink, kui julgustad mind väljakutseid. Mul pole aimu kah, mismoodi sa seda kingid, kuid küll ma selle kingituse juba ära tunnen.

       Veel soovin telefoni, sest aeg oleks mul telefnide maailmas areneda, mitte kasutada nupukaid. Küll mu varvas harjub puudetundliku telefonigagi. 

 Kõige rohkem soovin armastust igas mõttes ja tähenduses. Et mina ise mõistaks end ja siis suudan teisi mõista. Tervist head endale, oma kallitele. Raha ja  küllust piisavalt ja rohkemgi, et kõik saab hea olema  . Igati südamlikud soovid ju.  Et ei kao säravad loomised. Ja et pühade aeg saaksid kõik kellegagi koos olla.

Salasoove veel mul, tead kindlasti, Jõuluvana. Usun, et kõik kord täituvad... Kui mina ise väga soovin. 

Armastusega

sinu Tiia

NB Loodan, et kiirel imelisel ajal on, Jõuluvana, aega mu blogis sulle kirjutatud kirja lugeda. 

 Mul on tõesti rõõm, et ka meie maja särab väheke rohkem ja on imede ootel. Majaelanikke rõõmsa abiga. 

KÜ juhatuses olen kõike muud kõrvalt palju tööd... Ehk on see ka üks suuri ja huljulgemaid nõudeid hakata vedama . koos on renoveeritud, püüda tondiloss uhkeks teha.... Olen olnud ennemgi ju juhatuses, kuid praegu on hoopis teistsugusem töö ja olemine. Töö,mida olen hakanud nautima omamoodi ja mille lõpp tulemust ootan põnevusega juba. Kui maja on uue kena ilmega. Ka siis, kui rajad viivad mind teistele radadele enne, kui renoveerimine saab tehtud. Vähemasti püüdsin anda parima alguses... Või , kui mind enam ei taheta juhatusesse... 

Juhatuses on olnud olla keeruline. Kuid samas olen saanud hulk kogemusi, mille eest olen tänulik. 

Minu aknad kolmandal korrusel on valged. Kui Kai pildi tegi uutest jõulutuledest, et mulle saada nägemiseks - lähipäevil mina välja ei lähe. Boss peab ju nägema. mis õues uksele tehti. Siis arvatavasti koristasin oma elamist... 

Päkapikud piiluvad juba kõikjal!!!!! Meie trepikojaski.

Jõulukaktuste õied...

... annavad märku, et imeline aeg tulebki juba tasakesi... Täna avasid paljud õied, rohkem pungi veel... 

Õitemeri taas mu aknal.😍 

Korraks kuskil varasügisel mõtlesin viivuks omaette, et jätaks seekord valguse - jõulupühad hoopis vahele, sest kõik tavaline... 

Aga siis tuli see ups, ja ühe hetkega sain aru, et sellel aastal  on pühad ja aasta lõpp taaskord vägagi erilised ja imelised. Küllap saab veel rohkesti imelisi üllatusi, mida ei oska ette näha, kuid, mis võivad olla mul salajased südames... Nagu ateljee ja galerii on olnud mitu - mitu pikka aastat salasopis... Mul polnud aimugi, et unistus ja soov võib täituda jõulu kontsertide abiga ja et mina osalen jõulutuuril... 

  Ausalt, mulle ei ole veel kohale jõudnud, et selle aasta imeline lõpp võib muuta mu elu vägagi. Mul on hea meel, et võtsin selle pakkumise vastu, kuigi mu sees oli tormiline värin, et mida ma nüüd teen... Samas oli ja on rõõm, sest väljakutseid meeldivad ning selliseid võimsaid ja võluvaid võimalusi ei tule iga päev. Lõppu lõpuks, olen ise ka selles Looja. 😍 Annan ise ka teistele rõõmu.

Täna süttis särama akna taga küla jõulupuu, mis  on olnud jõulukuusk juba 35 aastat.... Jälle vaid pikemaks sirgunud...

Töine ja asjalik päev

 

On olnud üks järjekordne väga tihe ja asjalik päev. Sain kõik-kõik tehtud, mis oli tänase päeva peal kalendris.
Parim uudis on see, et tõenäoliselt uuel aastal on mul olemas ikkagi IAT! Jee!!!
Oli ametlik kohtumine Poka Sotsiaalteenuste keskuse majas sotsiaalosakonna juhataja Iiriga ja Poka perenaise Cessikaga. Olime üksteistele natuke tundmatud. Iiriga ma olen kirjavahetuses olnud ja aruandeid saatnud ja helistanud, aga silmast silma kohtusime esimest korda. Meil Mirjamiga oli hästi meeldiv ja asjalik kohtumine oli, mina jäin rahule. Loodan, et nemad ka. Saime kõik aru, et IAT mahu suurendamine võib jääda lihtsalt jälle raha taha. Vähemalt jääb olema ja toimima ning 2025 saab minu IAT-st 25 aastat! Seda peab tähistama!!! 🎉🎉🎉

Ja ma teen teile ühe korraliku üllatuse! 🤩

Siis jõudsin veel Tartus Gustavi kohvikus sõbrannaga tema sünnipäeva tagantjärele tähistada. Väheke šopata. Koju jõudes oli veel üks videokohtumine. Kõik läks täpselt nii nagu pidi minema, kella pealt!

Siis kinkis üks härrasmees daamile roose! Lihtsalt niisama, et ma sõitsin temaga päev otsa!

Kõige lõpuks sain veel ühe tööga valmis, mida nii mõnigi näeb üsna varsti! 😉

В новый год с праздничным чудом реклама

Pühade Ime Aastavahetuse Kontserdite Reklaam

Jalaline tegevus

Täitsin töövõime hindamist. Naersin ennast puruks! See tegelikult ei näita absoluutselt inimest ennast. Kõige rohkem ajasid mind naerma küsimuse käelise tegevuse kohta. Iga jumala 5 aasta tagant tõesta, et ma ei tõsta 1-liitrist veeanumat käega, jalaga küll! Teiseks, et kuidas ma ikka treppidest liigun... 

Jäin mõtlema, et kuhu jääb tänapäeva moodne kaldteede ja liftidega maailm? Või kuhu poole me liigume... Kõik küsimused olid seotud sõnadega raskustega või raskusteta. Oh häda... 

Ma olen oma puudest üle kasvanud ja kütan ennast elektriga, otseses või kaudses mõttes! Ma ei leia, et minu elu on raskus. Ma ei saa aru, miks peab olema raskus ees ja raskus taga, kui seda saab muul moel ka väljendada! Ja mitte inimest madaldada...

Võiks olla lihtne süsteem, et eelmised taotlused vaadatakse üle ja küsitakse individuaalselt üle, mis on vahepeal muutunud, pannakse muutused kirja. Mitte see, et iga jumala kord peab otsast peale romaane kirjutama. Et ma ei kõnni käte peal! 

Lapsena mõtlesin kaua aega omaette, et kui mu jalad on käte asemel, et miks mu käed ei võiks olla jalgade asemel ja miks ma ei võiks kõndida pea peal! 🙃 See oli naljakas, aga mulle tundus see kunagi täitsa võimalik 😂

Täna rahvusvaheline poegade päev

 See päev juhtus juhuslikult silma praegu... 

Noojaa, vahva on olnud olla iga päev poja emme / muti üle  kolmekümne kahe aasta... Naerude ja nuttudega... Läbi naerupisarate olen vahetevahel küsinud, kas sellist poega tahtsingi... Vastus lihtsamalt lihtsam: Jah, tahtsin. Olgu, mis on, kuid sellist Silverit on maailmas üks ja ainus 😉😊

Mina võin küll olla õnnelik  ja tänulik, et olen ta muti 😂😍 Ega kellegi teise suust ei kõlakski muti nii kihvtilt ja armsalt kui Silveri suust, isegi siis, kui õiendame teineteisega...😀 Poisid ikka ei taha emasid kuulata, vahest ei peagi... Igalühel on siin maailmas käia oma tee...Kuid kuulata kogemusi võiksid lapsed ikka...

Head olemist oma poegadega! 

 

Minu uus Nunnu majapidamises.

Vot, veeboileritel pole mul veel hellitusnimesid olnud. Nüüd on. 

See Nunnu  tuli täna uute koju kummaliste asjaolude kokkulangemistel mõne tunniga. Ma polnud veel jõudnud muretsema hakatagi, et appi kus ja kas saan pisut parema boileri, kui mul viimased aastad olid... ning ei jõudnud ka hakata kuuma vett  igatsema... Ütlesin aind Toomasele, et vaatame ka näiteks kasutatud boilereid, näiteks facebook...  

Tuleb välja, et see ütlus ei olnud juhuslik.

Sellest ilmnes taaskord, et Tartumaa, ja kogu maailm on väike, kõik teavad ja tunnevad kõiki... Ja mindki  teatakse...  (Kuigi sellega võiksin juba harjunud olema, et paljud teavad mind... Vahel siiski soovin mitte nii tuntud olla... Kuid, kui juba olen, siis elada ikka iseendana...😉)

Aga hästi meeldiva hinnaalanduse eest müüjale suur-suur aitäh!!! 😍 Seda ma tõesti ei oodanud... 

Nunnukas boiler annab praegu juba kuuma vett. Usun, et annab veel aastaid.

Uuele paremale boilerile mõtlesin tegelikult üle aasta... Unistused lähvad õigel ajal ikka täide... 

Siiski oli lõpuks hea päev...

 Mitu päeva mõtlesin, et mis - kes - kus täna saab olla minuga.,.. Enamuste abistajatel tuli oma elu vahele. Midagi ei ole parata ju. Ja olin nagu ära unustanud, mis tunne on see, kui järsku nagu poleks ühtki lisakätt ega ka lisajalga linna minekuks... Kuid jäin rahulikuks. Nii rahulik, kui üldse saab jääda. Abistajaid ise olid rohkem närvis... 

Mul oli vaja perearstile minna. Töövõme pikendamise pärast. Viis aastat möödas juba... Oh, imet, aga täpselt arstiajal seisin perearsti Janne kabinetiukse taga ning ta avas ukse ja kutsub mind sisse. 

Kõik oli lahenenud sekundi pealt.

Teadsin lahendust juba eile õhtul tegelikult. 

Perearsti Jannega kohtusime täna esimest korda. Mina ei ole olnud haige paar kolm aastat, kui ta on olnud minu perearst... Täna ka läksin vajadusest paberitesse kirjutada... Mulle meeldib perearst. Ei lasknud mind vereproovita minema... (Nagu omal ajal lahkunud perearst Marge, kes ikka ütles, et mu nägu ununeb, et käin üliharva ja vereproovita ma ei pääse...) Saan aru, et see on vajalik vahel.

Perearstile jäi silma ka mu roosa ratastool. 😉😋

 Aga aitäh Toomas ja Silver. Vahelduseks oli mul täitsa meeldiv käia tiir linnas kahe noormehega... 😀 Muidu on olnud naised mu kõrval... 

Tuli meelde ka kunagine isikliku abistaja Vampsi aeg. Millepärast, ma ei teagi... 

Öösel sain jahmatuse... Õnneks ei juhtunud hullu. Boiler läks vaid sähvatusega läbi. Käisin pissil... Helistasin Silverile . Ta vist lendas linnast töölt kohale ja tõmbas juhtme ka steplist välja. Sai rahu tagasi... Veidi kartsin küll, ja see on jube, kui teed, mida teha, aga mitte ei saa... Ja elus tuleb asju ja hetke ette, mida ei oska ega või ette teata. Ole nii ettevaatlik kui tahes. 

Nüüd tuleb uus boiler osta.  

Õhtul tulid lapsed.

Väikesel preilil on täna 4 kuu sünna. 

Tähistasime seda joonistusringis. 

Peategelane küll veel ei joonista, kuid proovis keerata ja rääkis naeratades ja jonnis unejonni 

Lapsed tahtsid ka palju tööd see tähendab abistada. Mul ei jätkunud tööd. Solvuti. Vot nii, mammal peab olema tööd anda heade kommide eest. Tasuks nõuti komme või muud head 😀 

Vahva õhtu oli.

Täna ka meestepäev. Ma ei harjugi, et meestepäev on novembris..., Ennemini teadsin, et ikka veebruaris... Viimastel aastatel unustan, kuna see on... 

Head meestepäeva õhtut, vaprad mehed Minu konnapoiss leidis täna omale kaasa. ja perekonna Minu laste poolt... Soovin kõikidele meestele leidmis ja/või olemis rõõmu oma kallite seltsis