Minu jõulud võivad uksest sisse tulla

 Ja akentestki... Aga ma usun, et kõige rohkem tuleb jõulurõõm südamest. 💖

Oi, milline jõulu eelne möll oli mul täna.  Eestoas pandi uut kardinapuud, ja kuusepuud oma kohale, tagatoas päkapikud Kass Bongoga pakkisid kingitusi... Tehti süüa... Köögiaken sai uue aknalauagi... Tuled said põlema... 

Tuba sai täpselt nii nagu soovisin. Egas ma veel hommikul ei teadnudki täpselt, milline saab tuba olema õhtuks... Teadsin, et soovin kardinapuud ja kardinaid - nendeta pole kodutunnet mu meelest. Üle kuu olin kardinata, ja kardinapuuta... Tollest ajast, kui Toomas pani plaate seina... Tuba oli kuidagi kõle ja külm...  Igatahes lahedam pühade tuba, kui lootsin tulevat... Ja jõulupuu on imekaunis...

Niipalju siis sellest, et ma see detsember ei ehi. Korra mõtlesin nii... Siiski on olla mõnus ja hubane, kui valguist ja sära pimedamal ajal...    

Ahjaa, leidsin ka kadunud päkapiku lõppude lõpuks üles - tüüp põõnas elektritulede kastis 😂😂😂  

Jõulutunnet mul ei ole. Kuid mis on jõulutunne, olen endamisi mitu aastat mõelnud... Täna hommikul sadas taas laia lund... Tundsin endas imelist rahu... Tegelikult mul on siin ja praegu hästi... Ei saa ju millegipärast viriseda... Kuigi võiksin ju hoopis vastupidist mõelda - aga see pole see... Milleks ma peaksin lihtsalt probleemidega vaevama, mis lahenevad järjest ja samas järjest tuleb uusi probleemid... Ja kes ütleks, mis on üldse probleem... Või ollakse  harjutud igas pisiasjas probleeme tegema... Tean, et momendil on küll hästi. Millegi lõpp on millegi algus... Ausalt öeldes, mul pole ka lõppu ega algust, on vaid kulgemine... See tunne mul siis hetkel.