Vähemasti mulle endale tundub sedaviisi.
On olnud hetki, kui on tunne, kui miski ei lähe edasi ja kõik ongi nii vastik ja paha... Siis mõelnud jälle, mis kurat virisen... Alla anda on kõige lihtsam, kuid viriseksin veel topelt - seda ma ei viitsi...
On vaja rahulikult võtta asju, siis kõik laabubki. Vahel eksida, kukkuda ja sipleda lahendusi otsides ja leides... Probleeme pole. On lahendused. Probleemid on peas, nendega on nagu turvaline joosta vastu seina...
Mulle eriti ei meeldinud, et üks koosolek jäi ära, kuid see on vast hea, et järgmisel korral on midagi head öelda. Endale meeldib küll see. Tean sedagi, et alles nüüd hakkab uute lahenduste otsimine ja nendeni saamine...
Tegin mitu pooleli olevat asja osaliselt lahenduste poole. Varem või hiljem näeb tulemust. See loob jaksu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar