Olgu rõõmu 2023 lõppu!
Mul algas päev imetoredasti. Huuledki värvitud, Mis on mu puhul suht haruldamine ju...
Olen aastavahetuse kodus küll. Iseendale koduski võin olla kena. Tänasel uusaastaööl olen sõbraga... ning mine tea, mis imed veel tulevad... Omamoodi salapärane öö saab olema taas... Ja eks ma mõtlen juba, mida olnud hetked saavad anda kaasa uude hetkedesse.
Kõik kõikega seotud... Maha jätmine ja vastuvõtmine - kõik viib edasi... Minu valik, milline tuleb uus aasta. 😍 Tean, et draakoni aasta tuleb vägev ja võluvalt põnev. Mina ise pean julgeti looma vägevust ja võluvalt põnevust.
Aga mu parim leid on oma naiselikkus. Olen 101 % naine . Kui keegi ei saa sellest aru, on tema probleem... Mina elan oma elu naisena. Hommikul Nansy tuletas meelde, et aasta alguses olevat olnud ma ebakindel, kas olen ikka naiselik, kas see ja too sobib mulle... Täna pani mu südamele, et rohkem naiselik olla , kui mina, pole võimalik... Usutavasti nii on, kuid rohkem on võimalik vist siis, kui leian kellegi enda kõrrvale veel... Jah, mulle meeldib olla hetkel selline nagu olen. Olen harjunud blondki olema 😄 Sel aastal on juuste värv olnud roheline - sinine - lilla - roosa - blond...
Mina ja Kass Bongo igatseme Kass Pätut, kes lahkus vikerkaarele 13. veebruaril... Kuid ta on käinud me juures ja teinud temalikke tempe.
Lahe olla kassi(de) vanaemagi. Tiitel, et võiksin olla vanapiiga, kes armastab ainult kasse, minule ei kehti 😂😜
Pätu magama panek oli sel aastal kurvemaid hetki.
Mitmeid tuttavaid ja sõpru on lahkunud... Hästi kurb... Südamesse jäävad alati...
Uhke ja hää on olla mamma 💖
Veel armastan koduga möllada. Remondi teha ning väikesi asjugi sättida. Kodusoojus peab väiksemaski pesas. Olgugi, et soovin uut kodu, kuid hetkel elan veel siin... Minu juurde tullakse ikka nagu koju...
Südamest soovin, et majaski saab lähiaastatel loss kesk küla... Olgugi, et ise lähen paremasse kodulossi...
Sain rallida, Narvast Värskani, Pärnust Tallinnani, isegi tiir Lätis, ja Luhamaalgi.
Vallutasin Teletorni veebruaris . Suvel Maimu koopa
Pärnumaal. Liblikamajas.
Minu sees on kuidagi hästi lénnukas kergus. Ma nagu lendlen ... ´Isegi siis, kui veidi keerulisem ja raskem on mõni hetk...
Vägev oli leida Armuorgu.
Käia allilkatel.
Jaanituili Vanakülas. Läksime juhusliult , sattusime imearmsale küla peole.Paar tundi hiljem nägime Põlgaste jaanituldki.
Ma olen olnud, vähemasti püüdnud võtta rahulikult ja olla kohal. Vahel oli küll tunne, et kõiki möödub minuta... Jaaniööl maalisin ühe ilusa maali - olin üksinda kodus... Jaanituledel käisin päev hiljem, aga siiski olid vahvad peod ning topelt veel.
Olen hakkanud ütlems, ka iseendale, et pole vaja enne õiget aega närvi minna ega kurvastada - ehk ei olegi vaja kurvastada ega närvi minna.
Tavaliselt asjad lahendavad täpselt õigel ajal ning ikka ootamatul kombel. Kuigi olen ootanud....
Veidi tembutatud ka roolis.
Tantsitud Oiu matkarajal.
Täiesti keskpäeval ja kainena. 😂
Uskumatult palju üllatavaid asju olen teinud 2023 💖
Kõik ei meenugi kohe .
Palju jäänud tegemata või jääb uude aastasse . mis algab nelja tunni pärast... Ma tean, et mitte midagi ei jää olemata ega tegemata, mis on minu südames ja kummitavad mind seni kui olemas on
Aga on olnud see aasta tohiutult loomiśt. Tööd. Kunstis. 5 näitust. Maalimist. Laulutunde ja kontserte. Psühhodraama. MTÜ TM Loovus. IAT. Transunity Akadeemia. Universumi avastusi. Veel KÜ juhatuses olemine. Ma ei imesta, kui miski ununes, mida teinud olen...
Karksi-Nuias
Kavastus
Rae valla lastega töötuba ja mini näitus
Lohkvas
Ja ma olen olnud terve. Olen alati mõelnud, et olen terve. Mu erivajadus pole haigus...
Käisin kaks korda rabaski.
Tuhat tänu minu inimestele,
kes aitasid mul luua 2023 hetki 💕💖
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar