Mul on komme aastaid kirjutada märkmik-kalendrisse kuupäevadele juurde hea. See on meeldetuletus, et täna ongi hea päev. Näiteks 16. oktoober, esmaspäev on hea päev.
Aga mõni kuupäev jääb vahel hea sõnumita... Sest kirjutan suvalisel aegadel kuupäevade juurde hea, sest 365 korda ühehingetõmbega kirjutada hea ma pole veel suutnud. Võib-olla 2024 aasta märkmik-kalendri proovin kirjutada ühehingetõmbega, proovida võib...
AGA mida tahtsin öelda on see , et need vähesed päevad, kus pole juures head sõna, neis ongi mõni moment ikka üle mõistuse. Sõna otseses mõttes - täiesti ärakeeranud halb päev, mis lõpuks on hästi lahenenud. Ega enne ei panegi tähele väikese sõna puudumist, kui palju hiljem lehitsedes märkmiku.
Alguses ei uskunud ma üldse seda, et sõnal on võim ja vägi. Lihtsalt mõtlesin, et nojah ununes kirjutada, jäi vahele - aga ega sellepärast päev pekki ei lähe...
Järjest rohkem usun, et sõnal hea on märkmikulehelgi vägi ja võluvalt hea ülesanne. Ehk kuidagi viltu päevadki on kuskil kellegi poolt ette teada, ja kui mina oma naljaga harjumusega kuupäeva heaks ei muuta, siis... Usun või mitte, kuid palju palju on siiski meie endi teha...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar