Tegin täna lihtsalt mõnusa koduse koristuse päeva. Isegi kõik aknad said enne talve tulekut pestud. Ja nii edasi. Kõik sai tehtud, mis täna oli vaja teha. Rõõmuga tehes. Naerdes.
Mind abistas isiklik abistaja Merge.
Nüüd veel hakkan tegelema joonistamisega. On selline tuju. Hetkel ka selline hetk, kus olen üksi ja kuidagi värskem - enam-vähem mu elus-olus on hästi normaalne. Lõppude lõpuks pean ka tööd tegema... Kuigi olen mõelnud, et suurim töö on lihtsalt elamine. Võtke või jätke, kuid see on ju nii. Kui olla omaenda elu boss. 😍😂
Mm, täna kolmkümmend viis aastat tagasi öeldes ühe süütu jah´i , otsustasin vastu võtta oma elu... Tõsi küll on olnud mitmeid teisigi jah´e., ja mitte grammigi vähem tähtsaid, kuid too jah keeras minu elu-olu hästi põnevalt ja võib-olla ka imeliselt pea peale. Tookord hetk ei saanudki ma seda teada, sest siiralt arvasin, et homses ei muutu eriti miski. Sest ma arvasin, et mul on soovid ja plaanid täiesti paigas... Muide, olidki - aga vaid osasid soove ja plaane ma ei julgenud aimatagi, et nad täide lähevad. Kuskil südames aga siiski teadsin, et lähevad. Varem või hiljem. Kuid ma vist ei esitatud kordagi küsimust, kuidas lähevad täide... Ja neile soovidele, milledele esitasin järjekindlalt küsimust kuidas - ega nad polegi täide läinud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar