Ma ei tea, kuid sel  suvel olen eriti tajunud, kui oluline on naudita hetki siin ja praegu...  Anda parim võimalus endale ja enda kaudu teistelegi.

See aasta on koju läinud või teisisõnu vikerkaarele läinud mitmeid kaugemaid ja lähedasemaid tuttavaid... Kurb. Väga kurb... 

Kuid veelgi kurvem on mõelda, et võib tulla hetk, kui ei panegi enam tähelegi surma... Või on siiski see hoopis hea... Kojuminek - mulle meeldib Mai-Agate ütlemine surma kohta - on paratamatu ja loomulik elu osa... Lihtsalt elavatele on kurb, et nad ei näe armastatud inimest enam... Kuigi hinge jääb ikka hing - armastus ei kao...