OSHO-lt tuli mulle, et hull on võimalik olla nii paljut viisi, kui inimene vaid tahab. Igale ühele on leiutatud tänapäeval variant, milline hull ta võiks olla. See on valik.
See lühikokkuvõte OSHO tekstist.
Hull omamoodi olengi!
Tinginuseta armastus on minule omane. See Luule Viilma raamatust.'
Siis lugesime veel natu värvipsühholoogiat. Minu jaoks oli jahmatav valge tähendus hetkel... Igatsus uue järele praeguses elus... Tõesti olen hakkanud kandma valget päris palju. Ja tõesti mõtlen , mida veel teha, kas see päris uus on, kuid kui iga hetk on uus...
Tahtsime minna veel tehisjärvele vesirattaga sõitma, aga ilm keeras ära.
Tegelikult unistus on purjekaga sõita . See ammune soov mul...
Siis mõtlesime, et purjekat küll pole, aga prooviks vesiratast - kuigi mina ei julgeks ka... Aga hirm on ületamiseks.
Noojah, normaalse mehe leidmiseks olen mina valge pipar, kes teab, mida tahan. Mind häirib see, et enamus mees-hinged ei tea eriti...ja ei pea endastki lugu,.. Või mina ise lihtsalt kõrgemas loomis energias ning selle eest olen endale tänulik. Mul on hea olla. Tõsiselt.
Aga kui kunagi kohtan uut tõelist armastust - siis ma ei jookse mööda. Tean seda. Ükskord tuleb see miikuinii.
Küünlapoest olin kuulnud.
Nüüd nägin oma silmaga. Ma oleks poe tühjaks ostnud - sellist mõttet pole ammu olnud.
Saime teada , et veaga küünlaid müüakse ka kaaluga ja tunduvalt odavamalt.
Mul tuli idee ka ise küünladele joonistada.
Veel leidsime sealt samast Võhmast valguse poe ja paadi juures nagu mini loomaaia. Mini mänguväljaku kõrval.
Kusjuures ma polnd ennem üldse Võhmas jalutanud sammugi. Autoga läbi sõitnud vaid... Nüüd avastusi oi kui palju.
Paides käisime lõunat söömas. Nii ja naa oli suletud, leidsime Kreisi trahteri. Mõnus uhke koht. Päevane valik oli väga hea hinnaga, ja mulle tehti veel soodustust ka millegipärast. Vist et olen puuetega ja nägin nõnna hea välja... Vahet pole. Kõht sai tänuga täis.
Paide gümnaasium. Ilus maja,
Kooli tagasi . Õpetajaks, kes ka naerataks. Hiljuti kuulsin, et õppejõud, kes teevad sisseastumis eksameid ei oska naeratada enam noortele... See paneb küll mind mõtlema...'
Otsin tossud. Karbil seisis 7 eurot, maksmisel oli järsku 13 eurot, lõpuks sain 10-ga. Mu hapu nägu ütles, et ma ei tahagi enam...
Kõrgemas hinnapoliitikas ma aru mitte saama seal poes.
Kuigi mees-müüja oli abivalmis.
Kirna mõisa pargis, kus on energia, tundsin üli hästi.
Ühe mõisaprouaga, kes pileteid müüs. Sealne mõisarahvas oli sõbralik ja igati abivalmis.
Sajaga lahe päev oli eile jälle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar