Akna taga oli mitu korda topelt vikerkaared. Topelt või nagu vari vikerkaarel oli vaevu vaevu näha. Nautisn. Minutiks paariks pühendusin võimsadele ja ilusade vikerkaartele. Ja teadsin ja tean, et kõik on hästi. 😍 Kui pisike, kuid ainulaadselt vägev tundusin taeva all, millest lahutas mind vaid aknaklaas... Kuid see oli ilus ja hellalt kerge tunne... Tõesõna, imeline hetk.
Kass Bongo harjutas häält tänases laulutunnis. Otseloomulikult see ajas naerma. Ta istus arvuti ette ning hakkas näuguma. 😂 Seega Germanil on vist üks õpilane juures...
On olnud hästi rahulik ja vahva laupäev uhkes üksinduses. Siiski Bongo seltsis... Kuigi ta kolmveerand põõnas...
Mõtlesin igasugustele suhetele. On keeruline olla suhtes iseendaga, teisega, maailmaga, universumiga üleüldse. Alla anda on kõigele kõige kergem. Lõpuks aga otsime siiski mitte seda kergust, mida annab alla andmine, vaid armastuse loomist, mis on pisut raskem. Armastuse loomine on vastutus ja usaldus, puhas rõõm ja kulgemine ka läbi raskuste kergesti, kui oskad lahenduste leidmise kunsti... Tegelikult on elu ilus nagu lilled mu laual ning olla kohal siin praegu iga hetk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar