Suvevärvide helinad Karksi-Nuias eile

Isikliku abistaja Nansyga koos tehtud teine näituse avamine. Minu jaoks oli  Karksi - Nuias "Suvevärvide helinade" näituse avamine ja tegemine juba või alles 82. 

Esimest korda avamisel laulsin. Viimase minutini olin tegelikult kahe vahel  laulda või mitte... Kuid ootasin isegi endalt mingit ületamist ning  mind olid  German, Sille ja Maarja... 

Üllatasin. 

Üllatasin ka iseend. 😋 Naudisin.

Aplaus üllatas mind Ja see, et püsti tõusti... 

Seda ei tunnet ei saa sõnadesse panna. Võib - olla kunagi panen hoopis värvidesse... 

Kultuurikeskuse Leana ja Angela saime esimese silmapilguga ühisele lainele. See oli väga vahva! Neljakesi kahe redeli abiga saigi näitus mõne üles. Alguses mõtlesin küll jälle, et maale sai taas liiga palju kaasa. Taas aga leidsid kõik oma koha. 

Näituse töö vahepausideks jäi ka aega. Oli huvitavat ja põnevat vaadata ja leida.

Koridoris jäi silma kuulsuste sein... 

Sain veel näitusel käia. Mitte enda omal. 

Tõeline sügav ja sõbralik vestlus toimus esinejate toas kohvitassi taga, 

Tiir sai Nansyga teha Mee pealinna keskelgi.

Bussijaama lähedalt ilmus keegi härra, kes soovis minuga pilti teha. Ega ta ei tahtnudki vist endale, ei andnud kontaktegi, ma isegi ei tea ta nime, aga härra ise oli nii õnnelik! Tegime pildi ära ja läksime oma teed 😃 

Jah, täna ma ei pannud ühtegi maalipilte, aga ei olegi ehk vaja, mul on nüüd näitus Karksi-Nuias augusti lõpuni, et ks satub sinnapoole, minge läbi! 

Aitäh kõigile, kes andsid ja jagasid rõõmu, eilne päev jääb kauaks meelde!