Selle suve lahedaimaid päevi. Tundsin tõesti nagu võtetel.
Saime päikest, tuult ja vihma. Kõndisime ja särasime Viru rabas. Mulle Kristaga usaldas Carmen päris esimese võtte. Mul käis judin läbi. Seda ma ei oodanud... Olen nähtav alati ka olles viimane - nii vähemasti mulle tundub... Kuid pühapäeval polnud keegi esimene ega viimane... Kõik olime vägevad ja õrnad naised. Matkajad vaatasid meid väga imestunude nägudega - keset raba peokleidides naised. Sellist pildi ei nähta iga päev usutavasti.
Paldiski Pank. Pankal polnud ma üldse enne. käinudki. Juba pank iseenesest oli võimas. Ja meri... Alla ma ei julgenud vaadata, vaatasin taeva poole rohkem... Ühe sekundiga mängis Carmen video ümber - üks mees ka. Veiko, keda nägin esimest korda, kätel kõndisin panka serval oma mõtetes. Tundsin end tõeliselt printsessina. Hästi turvaliselt. Mina muretsesin Veiko pärast, kas jaksab... Teised minu pärast... Lõpuks olime kõik õnnelikud, et võte sai tehtud. Minu meelest tegime kolm korda uuesti. Veiko oma naine Anu ütles, et mina ja Veiko sobime värvidelt nii kokku, kui abistati mind üle tara ronida. Ratastool tagant järele. Pärast muretses mees, kuidas naistel külm ei ole joosta mööda teed...
Meil oli neli meest - kaks vaprat nooremat, kes filmisid ja kaks pisut vanemat, kes tulnud oma kuningannadega kaasa.
Videost ei räägi. Usutavasti ükskord saate näha... Sõnum on väga hea.
Sellist tunnet, mis minus on, ei anna panna sõnadesse.
Üks unistus ja igatsuse soov on olemas - olen üks kõigi seas. Oma jõuga. Oma nõrkusega, Ńagu iga teine naine.
Jäime Kristaga ööbima Üksiku Rüütli juurde. Kuna me polnud kaua koos möllanud, siis koju sain eile õhtul. Kaks päeva nägime pidevalt inglinumbreid. Oleme hoitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar