Oli laulutund. Hooga edasi - augustikuus on usutavasti uus kontsert, kus tahan laulda juba kaks laulu vähemasti.
Jõudsin aeda rohima. Viimaks. Tegime Kaisaga korraliku rohimise. Nii mõnsa oli varbaid mulda pista. Umbrohtu kakkuda.
Roosid on vist natu külma saanud... Maasikad seevastu vallutavad maad. Üksik kollane tulp õitseb veel keset aialappi.
Jälle tõdesin, et hea, et mul on ikka praegu see pisikene aialapp. Mis sellest, et pisut keeruline on just kevadeti korda saada ja nii edasi... Kuid samas saab ka kergelt ja rõõmuga teha. Üldse mitte mõelda, miks pean või mis saak ikka saab olema... Lihtsalt olla siin ja praegu.
Veel tegin rababerikooki.
Toimetasin muude tähtsade tööasjadega.
Täna on minu vana 109 sünni-aastapäev. Mõtlen tänagi elu üle järele, kui olen hea tüdruk nüüd. Nüüd aastaid hiljem mõtlen, et vana ei olegi mind üldse karistanud, ta pani elu üle järele mõtlema, kui kipusin unustama, et tuleb ise ka miskit teha, et end hea ja paina tunda. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar