18. mai - lahe päev. Seda mitte ainult täna... Kui ma olin 11, kui päike oli kollasem ja rohi rohelisem,
ning õues oli kuum, nii kuum (+ 30 midagi) ja mina paljajalu õues kodumaja ees Mäksal,
 |
sain teada õhtu eel, et mulle sündis venna.
Täna suutsin Urmast üllatada. Vähemasti arvan, et see
oli talle väikene üllatus. Salaja mõtlesin mõnda aega, kas saan või ei saa minna teda üllatama...
Õnneks oli just täna esimene tööpäev isiklikul abistajal Kaisal. Oi, oli tööpäev tal ning mina sain nii
palju toimetusi ja asju teha. Uskumatult palju mahtus
tänasesse. Kaisa vist sai proovida kõikvõimalikke asju, mis abistaja töös ette tuleb. Tegime süüa, värvisime juukseid, käisime sõitmas, poeski, aiamaal, sai Kaagverele tiir peale tehtud... Mina sain õhtul veel oma maja juhatuse asja aetud.
Minul on tunne, et Kaisa on isikliku abistaja tööd teinud eluaeg. Ta ise ütleb, et pole kunagi sellist tööd teinud.
Kaisa on mul tõesti super leid! Loodan, me koosolemine kestab mõnusasti mõnda aega vähemasti ja kauemgi.
Loodan, et needki tüdrukud, kes tulevad proovima ja soovivad olla minu isiklikud abistajad, on väga head.
Nagu toonitan ikka uuesti ja uuesti, abikäsi ei saa kunagi palju. Ja üks inimene lihtsalt ei suuda minu tempos olla päevast päeva. Olen päris. Tean sedagi, et ühe isikliku abistaja olemisega päevast päeva jookseks minagi kokku. Vaheldust on vaja kõikidele. Iga minu inimene on mulle omamoodi vajalik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar