Midagi erilist ei olnud.
Oleksin isegi rohkem suutnud teha. Võtsin asju rahulikult ja naudinguga.
Praeguseks hetkeks võin siiski mõelda, et oli ikkagi asjalik ja väga õpetlik päev. Sain täna aru, millises külluses ma elan. Päriselt. Külluses saab luua paremat küllust juurde...
Muide, täna oli ka laulutund. Mul on noodid olemas, kuid vahel ei taha suust välja tulla... Tegin uut harjutustki... Aga 11. aprillil saab kaks aastat, kui esimest korda läksin Germani tundi https://www.tiiajarvpold.ee/2021/04/esimest-korda-elus-laulu-haale-tunnis.html Mul ei olnud aimugi siis, et laulutundidest saab mulle kasulik ja imeline teekond. Kahe aastaga olen selgeks saanud kolm laulu, esinenud kolmel kontserdil, esimesel kontserdil küll luuletustega. Arvan, et kümmekond nädalat on selle aja jooksul vahele jäänud, kui tundi pole olnud. Muidu iga nädal poolteist tundi. Mustmiljon korda harjutust no-nii-no-nii-no... See on trenn. Mitte vaid häälega, vaid kogu kehaga.
Germani ja minu mõtelained on küll samal sagedusel. Vahel arutame asju, hästi palju julgustab ta mind. Mitre vaid julgustab, aga väärtustab mind. Mina teda´ka. See on õppimise klass omaette.
Olen väga õnnelik ja tänulik, et julgesin esimesse tundi minna ning German tahab minuga siiani tegeleda.
Kolmandat laulu kuulete varsti. Täpselt millal - veel ei tea.
Järgmine tund hakkame vaatama uut laulu. Mis laulu - ei tea isegi ma veel. Nii palju laule võiks ju laulda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar