Täna sai mulle vägagi selgeks Kaia - Liisat kuulamas käies, kui tulevikus ongi
lendavad ratastoolid ja polegi ühtki takistavat tänavaäärekivi näiteks, siis inimese psüühika on ainult tema enda teha või ehk siis tervendada, kas ta julgeb tänavakividest üle lennata või mitte.
Olen sellist arvamust jaganud aastaid ja aastaid. Füüsiline maailma kohandamine on vaid üks võrratu mängureegel. Kuid kui mul ikka ei ole julgust minna ja olla ja lihtsalt õnnelikult elada, siis ei aita mitte üks super füüsiline kohandus.
Kõik algab meist endist. Iseenda seest.
Usun, et maailm muutub tundmatuseni. Paremaks.
Üks asi vaid ei muutu - inimese tegelemine iseendaga. On inimesi, kes oskavad seda hästi. On, kes õppivad alles. On neidki, kes ei soovigi iseendaga tegeleda. See pikem jutt.
´
Ma usun , et mina oskan ning õpin järjest juurde iseenda sisse vaatamist. Iseendaga töötamist. See meeldib mulle. On nauding.
Kuid armastama peab kõiki ja kõike.
Täna oli minu päev. Spontaanselt sai hakatud eile tänast paika panna. Pool päeva tuli just selline nagu tuli, just täna. Mirjami ja Karoliine abiga. Nautisin täiega kevadet ja oma olemist.
Mul oli veel Otto, kellest saab kindlasti hea abistaja. Täna läksime kohviku Reval Cafe.
Tänane munade hommik. Tegelikult on vähe hommikuid, kui saan hommikumantlis sassis juustega kohvi juua. Aga ehk sellepärast, et selliseid hommikuid pole just palju, siis panengi tähele, kui ilus päev võib tulla... Eile värvisin mune. See oli loov rõõm. Vähendas kurbi tundeid, mis oli eile mu sees. Ikka igakord enne munadepühi unustan, et varsti tuleb mune värvida ja vaja ka õigeid värve osta... Mul siiski vahva, et mu munad on omamoodi lihtsad, ilusad - ja minu enda jalaga joonistatud. Ja mitte üks muna ei läinud värvimisega katki.
Sain täna energiat ja häid mõtteid uueks nädalaks. On vaja rohkem tegelema hakata Kuldvõtmekesega ehk IAT-ga, majaasjadega... Ja kindlasti kirjutan märkmiku, et tee äge ja üllatav munadepüha 2024...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar