Jah, kodus elamine on luksus! Samas ma tunnen, et olen nii väike suures julmas maailmas. Vahel tunnen, et ma lihtsalt ei jaksa kogu inimkonnaga võidelda. Okei, okei, mitte inimkonnaga aga lihtsalt bürokraatia ja kõik need eelarvamused ja minu hindamised jms...
Mulle tundub, et kodus elamine Eesti riigis palju keerulisem, kui hooldekodus. Hooldekodu elanik ei nõua nii palju, kui mina! Sest seal matetakse vaimsus maha. Tean, millest ma räägin, sest mul peaaegu kadus hooldekodus eluvaim ära. Ma ei kahetse seda aega, olen päris tänulik, et mul on selline kogemus. Arvan, et praegugi võib enamusel selline olukord olla. Kõige kurvem on see, et ega nad ise sellest enam aru ei saa. Väga paljudel on see kõige lihtsam viis üldse ellu jääda. Kuigi me ei jää mitte keegi ellu, õnneks. Hooldekodus saab enda raha eest "elada". Ka kodus peab olema enda raha. Aga kodus on muu küllus ka. See on kõige tähtsam kodus elamise juures. See sama küllus on ühiskonnale mõistetamatu.
Viimasel ajal ma ikka ja jälle mõtlen, miks pagana pihta on mul vaja luksust. Aga samas ma tean, et väärin rohkem luksust. Kodus elamise luksust! Ma ei anna alla! Alla andmine ei ole minule luksus 😀
Öelge mulle, mis vahe on kui räägime, et anname noortele vabaduse, et paneme kõik vanad ja erivajadustega inimesed hooldekodusse omaenda rahade eest ja samas me ei räägi kodus elamisest. Ka mul on noored oma elu ja peabki olema. Ometi ma elan kodus ja annan noortele vabaduse. Samas ma annan endale ka vabaduse elada oma elu. Ma annan ka ühiskonnale rohkem vastu. Vähemalt nii räägitakse, et ma olen hea inspiratsiooni allikas.
Viimasel nädalal on mul tõepoolest tunne, et kodus elamine on luksus ja isikliku abistaja teenus on veel suurem luksus! Aga miks ei või tunda end oma elu kuningannana, kui ma seda juba olen?
Kallid lugejad, kõik me oleme oma elu kuningad ja kuningannad kui me seda ainult julgeme! Ja see ei ole luksus! See on küllus väga laias mõistes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar