See oli Nansylt soeng näituse avamiseks. Selja tagant. Kihvt ja noortepärane.
Kuskilt kuulsin, et momendil, see aasta vist, ongi moes punutud patsid ja lokid... Ma ei jälgi moodi, ammugi juuste moodi, kuid siiski hea teada, et olen päris normaalselt juuste moega kaasas. Arvan aga seda, et punutud patsid on olnud ja jäävad.
Mul on suhteliselt olnud aega omi mõtteid kuulata. Täna koristasin omaette ning unistasin suurelt. Olen tabanud ära, et ise peabki unistuse sisse minema. Ei püüa unistust kinni, kui vaatad unistust kõrvalseisjana. Nagu oleks minu oma, kuid kahtlen... Nagu umbes poeostuga, seisad riiuli ees ja mõtled, tahaks , aga samas kahtled, kas on vaja... Jätad tihti ostmata. Unistustega päris nii ei saa. Unistustesse peabki sisse astuma. Kui ei suuda, siis polnudki päris õige unistus - lase lahti ja unusta. Ära raiska aega tühjusele, mis ei vii kuhugi.
Samal ajal koristasin tuba. Tolmuimejaga.
Ma ei ole eales suutnud kaua luua unistusi või manifesteerima, uuema aja moodi, paigal olles. Ma võin paigal olleski unistada, kuid mitte kaua. Mitte iga päev. Isegi üles kirjutamine märkmiku on tegevus unistamisel. Ja mu märkmik ongi soove, mis väga üksikasjalikult kirjutatud, täis.
Kui tore on linnukest soovi ette teha, kui soov ehk unistus ehk manifesteerimine on täitund.
Mul pole tuhandeid soove. On mõned suured, mis jagunevad väikesteks. Samm sammult tähtede poole. Ja ma tean, mida tahan.
Eile riputasin tööpakkumise. KandidaatE juba on, neist mõni meeldib esmamuljel. Aga ei oska öelda, kes jääb ... kes kaob... Usun, et jäetaks ka.
Tund paar tagasi pakkus keegi 29 aastane noormees mulle end meheks - noo tere talv. Ütlesin, et vaja isikliku abistaja, mitte meest Jätsin meelega ütlemata, et mehe otsimiseks on teised kuulutused. Siis ka ei saanud veel õieti aru, ikka, teeb massaazi ja oskab abistada , kas raha ka saab, et tema olevat see , keda ma vajan... Ei ta küsinud, mida mina ootan temalt.. Küsis, kas elan üksi ja kus - juba see näis mulle kahtlane. Siis kui ma ei lubanud iga päev töö eest raha - saatis ta mind persse... Mul automaatne blokeering facebookis. Sellist jultumust kogesin mina tööotsijalt esimest korda. Mulle tundus ta purjus olevat.
Ei, ma ei karta. On ennemgi olnud selliseid isiklikuks abistajaks pakkujaid, kes ei tee vahet kolmel sõnal: abistaja - kabistaja - ahistaja. Nendel pole kohta minu elus. Tükkimal ajal pole sellised mu teele või õigemini postkasti sattunud.
Jumal olgu nendega armuline, Muud ei oska öelda.
Head uut nädalat.
Kevad algab peagi.
Heidkem end. Rõõmsana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar