Teiseks vallutasin Tallinna Teletorni! Seda vallutust ma olen oodanud vähemalt 30 aastat. Ikka ja jälle tuli midagi vahele. Täna juhtus see päev kui olin Teletornis 170 meetri kõrgusel, vähemalt nii võis lugeda seina pealt.
Teate, ma arvasin et see on jubedam! 😀 Kuna ma olen palju kõrgemalt olnud, ikka ülevalpool pilvi, siis see kõrgus tundus mulle nagu maa peal 😋
Tegime Nansyga ühe ralli üleüldse päälinnas. Teletornis tegime veidi lollusi, see kõik kuulus asja juurde. Et tunda ennast hästi.
Tuli välja, et infolaua töötaja tuli meiega lifti ja oma töötaja kaardiga ja sõidutas lifti üks korrus korrus kõrgemale ja soovis meile veel head isu 😊
Valisime laua ja ülipehmed mugavad toolid. Ja siis tuli meie juurde teenindaja, kena, sõbralik ja hästi hooliv noormees. Ausalt öelda, mina ei ole sellist super teenindajat ammu aega näinud. Mul on kahju, et tal ei olnud oma nimesilti rinnas, nagu ühelgi töötajal polnud. Ma sõin maapirni-bataadi kreemsuppi ja toorjuustu kook oli väga-väga maitsvad, mul on praegugi kõht täis. Ja selle noormehe hea tuju ja hea teenindus annavad siiamaani head tuju ja energiat.
Loomulikult Nansy ei lubanud mul enne äragi tulla, kui ma ei ole rõdul ära käinud. Mina natuke hakkasin kahtlema (ma ei tea, kuhu aeg-ajalt mu julgus kaob). Otseloomulikult me käisime seal ära! Ma tegelikult ei kahetse! Seal polnud midagi hirmsat, isegi alla võisin sealt vaadata 😋
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar