Ma olen armunud!
Laulu, mida nüüd õpin Germaniga.
Tegelikult see on laul, mida hakkasime õppima esimesena, kuid siis juhtus midagi selle lauluga - jäi kõrvale... Seda laulu pidin laulma ka mulle ära jäänud kontserdil... Peale jõule otsustasime, et võtame ja tuletame meelde sedasama laulu... Aga siis oli sõnadega segadus. Laulul on kahed sõnad eesti keeles. Kurvemad ja rõõmsamad. Mina tahtsin loomulikult kurvemalt laulda, sest kurvemate sõnadega on see laul tuntum ning mulle tundus, et on minulikum... Aga ei sujunud kuidagi see särav õppimine, Ise tundsin nii... Siis ups - äkki, ühel heal hetkel proovisin laulda teiste rõõmsamate sõnadega. Kusjuures sõnad polnud peaski.
See võib olla universumigi märkki, et vaata täna, mis võib tulla veel ellu. Ära jää kinni eilsesse...
Täna saan öelda, et olen sellesse laulu armunud.
Kuigi laul on köitnud mind lapsest saadik. Rohkem küll kurvemas esituses...
Mis salapärane laul on kuulete õigepea loodetavasti kontserdil.
Tean, et seekord laulan võimsat ja vahvat. Sest see tunne, mis laulus, on niiii minulik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar