Head rahulikku, kuid möllu rohket nädalat. Möllgi saab olla rahulikult loov.

Hommik küll ei tõotanud miskit ilusat ega head... Mul oli vaja kiiresti valida ja otsustada üks keeruline, kuid samas väga lihtne asi... ning siiski kurbki... Tegin enda valiku.   

Peale lõunat hakkasid head asjad juhtuma ja sujuma...  Tean, et lähiajal saab olema palju positiivsust ja loomist. See on ju minu elu. 

Ehk oli korraks vaimselt kukkumine hommikul jällegi vajalik. Tean, et kukkudes ja enne kukkumistki ei teinud ma mitte midagi sellist, millega ei saaks ise rahul olla. Tahtsin ainult head - seda lihtsalt ei märgatud või ei tahetud märgata... Kuid hea õppetund mullegi. Vahetevahel on vaja lahti lasta ausalt, lausa ausalt sõbrale öelda, et see parim, mis teha ja edasi minna. Ammugi ei ole mu puue see, millest ilmtingimata kümne küünega kinni hoida... See ei tundu enam ka sõprusena... See ongi asja juures kõige kurvem...   

Nüüd küsite, mis juhtus ja nii edasi ja nii edasi... On palju asju, mida ma ei kirjuta avalikult - ja ei olegi vaja. Täna võtke siit see pärl, mis tundub oluline ja ongi hea. 

Igaljuhul mingist peikast pole jutt. Sellist tüüpi mul pole. Kuigi võib nii tunduda...  Ma ei teagi, kas soovingi ... Mõnikord mõtlen jälle veidi teisiti... Kui peab mu ellu veel tõeline mees tulema, siis ta ka tuleb ükskord...    Küllap siis saate teadagi. 

Seni ma tegelen muu mölluga.

Nii lihtne ongi.

Kass Bongo magas Hanna kampsunil. Õndsalt und. Möll väsitas.